USA plaanib paigutada Saksamaale esimest korda pärast külma sõda kaugmaaraketid. Samm on pälvinud ka teravat kriitikat, kuna kardetakse, et see võib muuta Saksamaa rünnakutele haavatavamaks.

Samas Baerbock saatis võidurelvastumist kartvatele sakslastele otsekohesel viisil sõnumi ning viitas Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. Ta tõi välja, et 24. veebruaril 2022 alustas Putini juhitud Venemaa suurimat sõda Euroopas alates 1945. aastast. 

"Venemaa on selleks sõjaks valmistunud pikka aega. Aastaid on nad desarmeerimise lepinguid rikkunud ja seejärel need lõpetanud. Ta on välja töötanud keelatud relvi, mida saab varustada tuumarelvadega. Ja on need üles pannud Kaliningradis, Berliinist vähem kui 600 kilomeetri kaugusel," ütles Baerbock. 

Baerbock tõi välja, et Ukraina väed kaitsevad lääne toetusel vapralt oma riiki. Ta süüdistas Putinit, et too reageeris igale rahualgatusele eskalatsiooniga. Samuti süüdistas ta Venemaa juhti naaberriikide vastu suunatud hübriidrünnakute korraldamises. 

"See, mis meid praegu kaitseb, on see, et me investeerime oma julgeolekusse, nii EL-is, NATO-s ja Saksamaal. Ja see hõlmab otsust paigutada Ameerika pikamaa relvasüsteemid. Sest me vajame usaldusväärset heidutusvahendit. Heidutust, mis kaitseb ka poolakaid, Balti riike ja soomlasi-meie partnereid, kes piirnevad otse Venemaaga ja on näinud, kuidas hübriidmeetmed kisuvad piiril tüli üles," rääkis Baerbock. 

Valge Maja teatas juulis toimunud NATO tippkohtumisel, et paigutab heidutusmeetmena Saksamaale kaugmaarelvi, samuti tiibrakette Tomahawk. Need raketid peaksid Saksa territooriumile jõudma 2026. aastal.

Osa nende rakettide laskekaugus on üle 2000 kilomeetri. Seega nende toomine Saksamaale tugevdab ka Eesti, kõigi Balti riikide ja Poola julgeolekut.

Sarnase laskeulatusega raketid olid mitmes Euroopa riigis ka külma sõja ajal, kuid 1987. aastal sõlmitud leppega INF lubasid Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid 500–5500-kilomeetrise laskekaugusega rakette Euroopasse mitte paigutada.

Seda lepet hakkas Venemaa õõnestama juba pärast sajandivahetust, 2014. aastal süüdistas USA juba Venemaad leppe otseses rikkumises.