Oluline 6. augustil kell 20.24:

- Kiievis kärgatasid taas plahvatused;

- Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida;

- Venemaa saatis Kurski oblastisse vägesid juurde;

- Zelenski: Ukraina suunab rohkem raha raketiprogrammi;

- Zelenski: Ukraina kasutas juulis rohkem droone kui Venemaa;

- ISW: Vene väed liikusid Toretski suunal edasi;

- Venemaa ründas Harkivi kesklinnas asuvat kliinikut;

- Zelenski: EL ja Ukraina töötavad nelja miljardi suuruse abi nimel

Venemaa ründas Harkivi kesklinnas asuvat kliinikut

Venemaa jätkab Harkivi linna terroriseerimist ja korraldas teisipäeval linna vastu raketirünnaku. Harkivi linnapea ütles, et Venemaa armee andis löögi kesklinnas asuva rajooni pihta, kahjustada sai ka kliinik. Linnapea sõnul ründasid Vene väed Harkivit ballistilise raketiga Iskander. 

Sündmuskohal tegutsevad päästetöötajad. Pole veel teada, kas rünnaku tõttu sai keegi vigastada või surma. Kahjude ulatus on väljaselgitamisel, vahendas The Kyiv Independent.

Kurski võimude teatel püüdsid Ukraina üksused oblastisse tungida

Venemaa Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov teatas teisipäeval Ukraina relvajõudude ebaõnnestunud katsetest tungida oblastisse.

"Täna saame Sudža ja Korenevo rajoonist teate Ukraina relvajõudude katsest tungida Kurski oblastisse. Venemaa julgeolekuteenistuse FSB piirivalvurid ja Venemaa relvajõud ei lubanud piiri läbi murda," kirjutas oblastijuht sotsiaalmeedias.

Ta hoiatas, et lähitundidel ilmub palju mitmesuguseid võltsuudiseid.

"Kutsun üles usaldama vaid ametlikke teabeallikaid ja mitte alluma provokaatorite tegevusele," märkis Smirnov.

Smirnov teatas hiljem, et rünnakutes sai surma üks ja vigastada 13 inimest.

Nimetatud rajoonid asuvad Ukraina Sumõ oblasti lähistel.

Ukraina ei ole teateid kommenteerinud, ent Sumõ oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleksi Drozdenko palus elanikel olla tähelepanelik ning jälgida õhurünnaku hoiatusi.

Ukraina relvastatud võitlejate üksused on mitmel korral tunginud lühiajaliselt sisse Venemaa aladele.

Selliste üksuste hulka kuuluvad Kiievit toetavate venelaste üksused nagu Vene Vabatahtlike Korpus ja Venemaa Vabaduse Leegion.

Venemaa on need rünnakud tagasi tõrjunud, ent mõnikord on tulnud selleks kasutada ka suurtükkide ja lennukite abi.

Telegrami-kanal Mash, mida peetakse Vene väele lähedalseisvaks, kirjutas, et rünnak algas varajastel hommikutundidel ning sisaldas väikesearvulist Ukraina sõdurite ja Vene Vabatahtlike Korpuse võitlejate rühma.

Venemaa ründas üksuseid lennukitelt ja suurtükkidega, kirjutas Mash.

Venemaa kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov külastas sõdurite positsioone Ukraina okupeeritud idaosas Donetski oblastis, teatas kaitseministeerium teisipäeval.

Gerassimov kuulas ära üksuste komandöride raportid, võttis kokku järeldused ja andis uued ülesanded tulevaste tegevuste tarbeks, märkis ministeerium, postitades videolõigu tema kohtumisest sõduritega maa-aluses varjendis.

Venemaa saatis Kurski oblastisse vägesid juurde

Venemaa saatis Kurski oblastisse reservväed, Vene kaitseministeeriumi teatel ründas Venemaa piiri kuni 300 Ukraina võitlejat, keda toetati tankidelt. Tankide vastu kasutasid Vene väed õhulööke, lisas ministeerium.

Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksei Smirnov oli varem teatanud, et esimene rünnak löödi tagasi, kuid et olukord on keeruline.

Ukraina kindralstaap ütles teisipäeval, et Venemaa ründas Ukraina piirkülasid, kuid ei maininud midagi Ukraina ründeoperatsioonist Venemaa territooriumil.

Zelenski: Ukraina suunab rohkem raha raketiprogrammi

Ukraina on suunanud täiendavalt raha oma raketiprogrammi, ütles teisipäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Täiendav raha suunati meie raketiprogrammi. See tähendab rohkem kodumaal toodetud rakette," lausus ta.

Ukraina on alates 2022. aasta kevadest suunanud rohkem raha kaugmaadroonide tootmisse ning üritanud suurendada Ukrainas toodetavate relvade, näiteks laevatõrjeraketi Neptun, tootmist.

Zelenski: Ukraina kasutas juulis rohkem droone kui Venemaa

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval, et Ukraina teeb edusamme droonide tootmisel ja kasutusse võtmisel ning et neid kasutati lahingutes juuli jooksul rohkem kui Venemaa.

"Ukraina relvajõud on juba praegu saavutanud selles vallas edumaa ja juulis kasutasid meie väed droone rohkem kui okupandid. See peabki nii jääma rindel ja kõigi tüüpide droonide puhul," lausus ta.

Zelenski lisas, et droonide, eriti kaugmaadroonide kasutamine mõjutab juba praegu strateegiliselt sõja käiku.

Šoigu: rahu tingimused muutuvad Ukraina jaoks ainult hullemaks

Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu ütles Vene riigitelevisioonis, et mida kauem Ukraina ootab rahukõneluste alustamisega, seda karmimaks tingimused Ukraina rahvale muutuvad.

Šoigu tõi näiteks, et alates 14. juunist, mil Venemaa juht Vladimir Putin esitas tingimused rahuläbirääkimisteks, on Ukraina kaotanud 420 ruutkilomeetrit oma territooriumist.

Putini esitatud ettepanekus nõuab Venemaa, et Ukraina loobub Venemaa poolt vallutatud aladest, kokku umbes viiendikust oma territooriumist, ning NATO liikmeks kandideerimisest. Ukraina lükkas selle ettepaneku kohe tagasi. Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba on öelnud, et Ukraina on valmis läbirääkimisteks juhul, kui säilib Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus.

Kiievis kärgatasid taas plahvatused

Ukraina pealinnas Kiievis kõlasid taas õhuhäiresireenid ning linnas toimus mitu plahvatust.

"Õhutõrje töötab Kiievis. Jääge varjenditesse," kirjutas linnapea Vitali Klõtško suhtlusvõrgustikus Telegram.

AFP ajakirjanik kuulis linna idaosas asuvas Pozniaky naabruskonnas viit valju plahvatust.

Kiievi linna sõjaväevalitsuse andmetel andsid okupandid umbes kell 23.00 raketilöögi Kiievi ja selle eeslinnade suunas. 

Uudisteagentuur UNIAN teatas hiljem öösel, et pealinnas suuremaid kahjustusi ei registreeritud ja hukkunute kohta andmed puuduvad.

Ukraina õhujõud lasid alla neli Vene raketti ja 15 drooni

Ukraina õhutõrje tulistas ööl vastu teisipäeva neljas oblastis alla neli Vene raketti ja 15 ründedrooni, teatasid teisipäeva hommikul õhujõud.

"Õhutõrjelahingu tulemusena tulistati Kiievi, Hersoni, Mõkolajivi ja Hmelnõtski oblastis alla kaks ballistilist raketti Iskander-M/KN-23, kaks juhitavat raketti H-59 ja 15 ründedrooni," seisis avalduses.

ISW: Vene väed liikusid Toretski suunal edasi

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Vene väed liikusid Toretski suunal edasi. 5. augustil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid edasi Družba (Toretskist idas) lähistel. Vene sõjablogijad väitsid, et Vene väed liikusid edasi ka Pivnitšne (samuti Toretskist idas) lähistel.

Ukraina peastaap teatas 5. augustil samuti, et Vene väed jätkavad Toretski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Lahingud käivad Toretskis ning ka New Yorgi nimelise asula lähistel. 

Venemaa jätkab ka Pokrovski suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist. Vene blogijad väitsid, et Vene väed teevad edusamme  Želanne lähistel ja Ukraina üksused jäid seal kotti. Mõned blogijad väitsid, et Vene väed sisenesid ka  Želanne asulasse. Nende väidete kinnituseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.

Zelenski: EL ja Ukraina töötavad nelja miljardi suuruse abi nimel

President Volodõmõr Zelenski ja peaminister Denõss Šmõhal arutasid esmaspäeval augustikuu töökava.

"Oleme nüüd saanud Ühendriikidest uue toetuse ja riigikassa kontole on kantud 3,9 miljardit dollarit. Olen tänulik meie partneritele nende toetuse eest. Samuti töötame koos Euroopa Liiduga, et saada umbes neli miljardit eurot abi, mida Ukraina vajab augustis," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul arutati Šmõhaliga ka mõningaid olulisi praktilisi üksikasju seoses Ukraina partnerite poolt külmutatud Venemaa varade kasutamisega.

"On olemas ühenduse G7 otsus Venemaa varade kasutamisest saadava 50 miljardi dollari kohta Ukrainale ning praegu töötame koos oma partneritega Euroopas ja Ameerikas selle konkreetse rakendamise nimel. Oleme oma tänase seisukoha kooskõlastanud, kuidas läheneda raha tegelikule laekumisele," seletas Zelenskõi.

Presidendi sõnul on see Ukraina jaoks kriitilise tähtsusega ja võib riiki sel sügis-talvisel perioodil oluliselt tugevdada.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1050 sõduri

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 585 140 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 8421 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 16 294 (+8);

- suurtükisüsteemid 16 384 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1138 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 911 (+0);

- lennukid 363 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 158 (+36);

- tiibraketid 2414 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 148 (+54);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2738 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.