Oluline 8. augustil kell 22.50:

- WP: Zelenski nõunik kinnitas Kurski oblastis Sudža gaasimõõtejaama hõivamist;

- Zelenski: Venemaa tõi sõja Ukrainasse ja peaks tundma selle tagajärgi;

- Forbes: Ukraina Kurski operatsioon ei ole üksi pettemanööver;

- Läti ohvitser: Venemaale tungimisega tahetakse vähendada survet Donbassis;

- Ukraina väed liiguvad Kurski oblastis kiiresti edasi;

- ISW: Ukraina pealetung on jõudnud 10 kilomeetri sügavusele;

- WSJ: Ukraina armee üllatas Venemaad piiri ületamisega.

Ukraina väed liiguvad Kurski oblastis kiiresti edasi

Ukraina armee alustas Venemaal Kurski oblastis pealetungi ja riigi väed liiguvad piirkonnas kiiresti edasi. Meedia teatel üllatas Ukraina armee Venemaad piiri ületamisega, venelased läksid paanikasse ja Moskva saadab piirkonda lisavägesid. 

Ukraina pealetung on jõudnud vähemalt 10 kilomeetri sügavusele 

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Ukraina väed liikusid Kurski suunal edasi ja jõudsid 10 kilomeetri sügavusele oblastisse. Seda kinnitavad ka 7. augustil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid.  Meedias levivad väited, et Ukraina väed jätkavad pealetungi ja jõudsid vähemalt 15 kilomeetri sügavusele. 

Viimased andmed viitavad, et Ukraina väed murdsid Kurskis läbi venelaste esimese kaitseliini. Võimalik, et Ukraina murdis ka teisest Vene kaitseliinist läbi. 

Vene sõjaväele lähedased Vene sõjaväeblogijad teatasid samal ajal, et Ukraina on vallutanud mitu küla ja on mitmes suunas mitu kilomeetrit edasi liikunud. Blogijate seas levib paanika. Sarnast paanikat oli märgata ka 2022. aasta sügisel, kui Ukraina alustas Harkivi oblastis vastupealetungi. 

Ukraina allikad teatasid, et hulk Vene sõdureid langes vangi. Nende hulgas on nii ajateenijaid kui ka elukutselisi sõdureid, vahendas The Kyiv Independent. 

The ongoing Ukrainian offensive in Kursk oblast has begun successfully.

In less than two days, Ukraine has achieved a breakthrough, pushing at least 12 kilometers deep, through two lines of Russian fortifications.

The Russians seem to be in a state of disarray. 1/ pic.twitter.com/WNgB1fNPva

— Emil Kastehelmi (@emilkastehelmi) August 7, 2024

WP: Zelenski nõunik kinnitas Kurski oblastis Sudža gaasimõõtejaama hõivamist

Ukraina kontrollib Venemaal Kurski oblastis asuvat Sudža gaasimõõtejaama, ütles The Washington Posti teatel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski nõunik, kes soovis jääda anonüümseks.

Nõunik märkis, et tõenäoliselt ei kasutata jaama mõjutushoovana, kuna gaasitoru läbib niikuinii Ukraina territooriumi ja seetõttu saaks Kiiev igal ajal gaasivoolu häirida.

Kolmapäeval kirjutasid sellest, et Sudža gaasimõõtejaam on Ukraina kontrolli all, Venemaa sõjablogijad.

Neljapäeval jätkus gaasi vool läbi Sudža, mis on viimane toimiv Euroopat läbi Ukraina Venemaa maagaasiga varustav transiidipunkt.

Zelenski: Venemaa tõi sõja Ukrainasse ja peaks tundma selle tagajärgi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Venemaa tõi sõja tema riiki ja peaks tundma selle tagajärgi, taustaks Ukraina enneolematu sissetung Kurski oblastisse.

"Venemaa tõi sõja meie maale ja peaks tundma oma tegude tagajärgi," ütles Zelenski õhtuses pöördumises, Ukraina piiriülesele operatsioonile otsesõnu viitamata.

Forbes: Ukraina Kurski operatsioon ei ole üksi pettemanööver

Kuigi alates tungimisest Kurski oblastisse on Ukraina vägi saavutanud mõningast edu pea kümne kilomeetri sügavusele tungimise ning Sudža ja mitme küla vallutamisega, võtab Kiiev suure riski, ükskõik siis, mida ka saavutada ei taha, vahendas portaal Unian neljapäeval Forbesi analüütiku David Axe'i kirjutist.

"Ukraina vägi ei suuda komplekteerida täielikult brigaade, mis kaitsevad riigi idaosas asuvaid rindelinnu. Ja ometi suutis armee eraldada kaks või enam brigaadi Sudža ründamiseks ning leidis, et selle rünnaku võimalik kasu ületab võimaliku kulu," märgib ta.

Analüütiku hinnangul võib Ukraina relvajõudude peastaap arvata, et Ukraina väe edasitung põhja poole võib sundida Kremli väe Ida-Ukrainast üle viima ja pidurdab seeläbi Venemaa edusamme sel rindel.

"Kuid see võimalik diversioonioperatsioon hõlmab vähemalt kahte ja võib-olla ka nelja Ukraina brigaadi. Et Kiievi diversioonistrateegia vilja kannaks, peab Kreml viima idast sinna üle palju polke – võib-olla kümmekond. Kui Vene väe põhjarühm suudab peatada Ukraina edasitungi idast polke juurde toomata, ebaõnnestub Ukraina gambiit," kirjutab ta.

Samas öeldi artiklis, et võib-olla ei ole Ukraina rünnak diversioon, vaid tõsine katse hõivata Vene ala ja hoida seda enda käes. "Sel juhul võib lõppeesmärk olla diplomaatiline. Kas või väikese osa Vene ala hõivamine võimaldab Ukrainal vahetada võimalike tulevaste rahuläbirääkimiste käigus selle ala Venemaa okupeeritud Ukraina osa vastu," usub analüütik.

Samas märgib ta, et Ukraina planeerijad ei pruugi hüpoteetilistest rahuläbirääkimistest üldse hoolida. Nad võivad siiralt loota, et pealetung Venemaale jätkub. "Ukraina komandörid eeldavad, et nad suudavad minna põhjas rünnakule, kandmata suuri kaotusi. Kuid avalik rünnak on peaaegu alati kallim kui kaitse ettevalmistatud positsioonidel," kirjutab analüütik. Ta rõhutab, et arvestades kriitilist isikkoosseisu nappust Ukrainas võivad selle operatsiooni suured kaotused muuta sõjaolukorra keerulisemaks.

"Hea uudis Ukraina brigaadidele Kurskis on see, et praegu valitsevad nad olukorda. Nad tulistasid alla kaks Vene helikopterit. Aga see kõik võib muutuda, kui venelased lisavad lahingusse jõude," öeldakse artiklis.

Võrreldes aastataguse ajaga on Venemaal selles piirkonnas parem juhtimine ja kontroll ning üksused, mida saaks paisata võitlusse, kuid mida Ukrainas ei kasutata.

"Kõik, mida välisvaatlejad saavad praegu teha, on vaadata ja oodata, võib-olla murravad ukrainlased julge ja riskantse rünnakuga sõja käigu ühel rindel. Või paiskavad nad selle vähese varu, mis neil on, hukule määratud piirireidile," märkis Forbesi analüütik.

Slaidiņš: Venemaale tungimisega tahetakse vähendada survet Donbassis

Ukraina väe Kurski oblastisse tungimise eesmärk võib olla Vene relvajõudude surve vähendamine Donbassis, ütles Läti Zemessadrze staabi ohvitser major Jānis Slaidiņš BNS-ile.

Ta lisas, et rünnak oli hästi läbi mõeldud, sest Kurski oblasti lõunaosas asuv Sudža on Venemaa relvajõudude põhjarühma raudteesõlm. Arvestades, et Venemaa on Kurski oblastis välja kuulutanud eriolukorra, osutab see Slaidiņši sõnul olukorra arenemisele.

"Küsimus on muidugi selles, kui kaugele ukrainlased jõuavad, sest see mõjutab edaspidi varustusliine ja sellest saab keeruline operatsioon. Lisaks ei tea me Ukraina relvajõudude peastaabi kavatsusi, kuid on selge, et pealetung kavandati kõiki poolt- ja vastuargumente arvestades. Ka operatsioonis osalevad Ukraina üksused on üsna tugevad," ütles ohvitser.

Küsimusele, mida see Venemaa vallandatud sõjas Ukraina vastu muuta võib, vastas Slaidiņš, et Ukraina teeb Venemaale selgeks, et selle ala ei ole turvaline ning sõda on jõudnud Venemaale. Tema hinnangul on see pigem sõnum vene rahvale, mis näitab, et Vene vägi ei suuda tagada riigi piiri turvalisust.

Küsimusele, kas Ukraina väe tungimist Kurski oblastisse saab kasutada argumendina võimalikel rahuläbirääkimistel, vastas ta, et seda saab argumendina kasutada vaid teatud eesmärkide saavutamiseks. Hetkel ei ole need selged, kuid lahingud jätkuvad ja sõda areneb dünaamiliselt ning tulevikust saab rääkida alles siis, kui operatsiooni lõpptulemus on näha, ütles ta.

Mis puudutab seda, et ukrainlased kasutasid Venemaale tungimiseks lääne relvi ja see võib mõjuda halvasti tulevastele abitarnetele, sest sel juhul kasutab Ukraina relvi mitte kaitseks, vaid rünnakuks, siis Slaidiņši sõnul on rünnak samuti kaitsestrateegia. Ei saa välistada, et Ukraina kooskõlastas oma tegevuse lääne nõunikega. Ta märkis, et lääs lubas Ukrainale üle antud relvi kasutada kuni 100 kilomeetri kaugusel.

"Vaevalt, et me Ukrainalt selle operatsiooni kohta selgitusi saame, sest näiteks Ukraina teaberuumis ei ole uudiseid ei Ukraina relvajõudude peastaabist, kaitseministeeriumist ja ka president Volodõmõr Zelenski ise ei kommenteeri olukorda ja see on õige, sest sellised plaanid ei kuulu avalikule arutelule ning võib vaid oletada, millises suunas Ukraina vägi liigub."

Küsimusele, kas Ukraina väe tungimine Kurski oblastisse võib tekitada Venemaal stressi ja kutsuda esile suuremaid rünnakuid Ukraina vastu, rõhutas ohvitser, et Venemaa on juba kasutanud Ukraina vastu kogu oma relvastust, välja arvatud tuumarelv. Ta möönis, et Venemaa võib tõhustada tsiviilobjektide pommitamist, sest see on praegu ainus viis oma tugevust näidata.

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) andmetel tungis Ukraina vägi kuni 10 kilomeetri sügavusele Venemaa Kurski oblastisse.

Ukraina presidendi nõunik süüdistab Kurskisse tungimises Moskvat

Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak süüdistas neljapäeval Ukraina väe Venemaa Kurski oblastisse tungimises Moskvat ega võtnud otserünnaku eest vastutust.

"Igasuguse eskalatsiooni, pommitamise, sõjategevuse, sundevakuatsiooni ja normaalsete eluvormide hävitamise algpõhjus, sealhulgas Vene Föderatsiooni oma territooriumidel nagu Kurski ja Belgorodi oblastis, on ainult Venemaa ühemõtteline agressioon," ütles Podoljak sotsiaalmeedias.

Ukraina pealetungi eesmärk pole veel selge

Kurski oblast on üks kolmest Venemaa piirkonnast (koos Belgorodi ja Brjanskiga), mis piirneb Kiievi kontrolli all oleva Ukraina territooriumiga. Kurski oblast asub Ukraina kirdeosas asuva Sumõ oblasti vastas, sealt piirkonnast alustas Kiiev ka pealetungi. 

Kuna pealetung on alles algusjärgus, pole endiselt veel täpselt selge, mis võiks olla Ukraina laiem strateegiline eesmärk. 

Meedias levivad väited, et Ukraina väed jõudsid juba Kurski oblastis asuva Sudža linna. See asula asub Kurski oblasti keskusest Kurski linnast enam kui 80 kilomeetri kaugusel. Mõned Vene blogijad aga kahtlustavad, et Ukraina tahab hõivata Kurski oblastis asuva tuumajaama. See jääb Ukraina piirist ligi 60 kilomeetri kaugusele. 

WSJ: Ukraina armee üllatas Venemaad piiri ületamisega

Ukraina armee üllatas Venemaad piiri ületamisega ja rünnakuga nõrgalt kaitstud Kurski oblasti vastu, mis tekitas tsiviilelanikkonnas paanikat ja sundis Moskvat kiirkorras lisavägesid saatma, kirjutas kolmapäeval ajaleht The Wall Street Journal. 

Väljaanne kirjutas, et Venemaa piiri lähedal asuvad külad evakueeriti, kui sajad Ukraina sõdurid tungisid kiiresti liikuvate soomukitega edasi. Venemaa on saatnud Ukraina üksuste vastu armee- ja piirivalveüksusi ja sõjalennukeid.

Ukraina ametnikel ei olnud kommentaare, kuid analüütikud ütlesid, et seekordne sissetung näis olevat tõsisem, kui varasemad piiriülesed rünnakud teistesse piirkondadesse, mille korraldasid kergelt relvastatud üksused, mis mõne päeva pärast taganesid.

Wall Street Journal kirjutas, et rünnaku eesmärk ei olnud koheselt selge, kuid operatsiooni kiirus ja üllatusmoment näib olevat Vene vägesid ootamatult tabanud. Ukraina võib loota, et Venemaa suunab väed Ida-Ukraina rindelt kõrvale,  millega leeveneb surve sealsete Ukraina vägedele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga üle 1140 sõduri

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 587 510 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

- tankid 8431 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 16 332 (+9);

- suurtükisüsteemid 16 487 (+36);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1142 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 914 (+4);

- lennukid 366 (+1);

- kopterid 327 (+1);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 293 (+81);

- tiibraketid 2424 (+3);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 22 285 (+59);

- laevad / paadid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2767 (+8).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.