"See vastutusvaldkondade muutus kindlasti võib tuua alguses kaasa mõningast segadust, aga mistahes muutus on ka positiivne katalüsaator. Inimesed vaatavad üle need tegevused, mida nad teevad. Vaatavad üle valdkonnad, et kas kõike seda, mida nad seni teinud on, saaks äkki teha majanduse või inimeste huvides kiiremini. Ja positiivne on ju see, et selles samas ministeeriumite ühendhoones paiknevad nad ju kõik koos valdavalt. Seal sees on võimalik osakondade vahel tekitada uut sünergiat ja otsida uusi lahendusi," ütles Michal ERR-ile.

"Eesmärk ikkagi on majanduse kasv, kiirem planeerimisprotsess, kiirem toimetamine. Ja kui tekib liitumiste või ümbervaatamiste käigus ka mõningane segadus või küsimus, miks me oleme mingit asja teinud aeglasemalt või sellisel viisil, siis tuleb ka seda küsimust omavahel adresseerida, et otsidagi paremaid uusi lahendusi. Nii et muutused alati toovad veidi segadust, aga lõpus soovitavalt ikkagi positiivse eesmärgi. Asjad lähevad kiiremaks, hakkavad sujuma, aitavad majanduse kasvule kaasa," lisas ta.

Michal tõi eesmärgina välja veel bürokraatia vähendamise, planeeringute kiirendamise.

"Nendest prioriteetidest lähtuvalt me oma oma plaanid ka seadsime ja selle tõttu sellised vastutusvaldkondade muutused ongi tehtud. Kaasaegses riigis selliste muutuste tegemine vastavalt prioriteetide muutusele ongi üsna normaalne protsess," lausus Michal.

ERR küsis Michalilt, kas digiteemade justiitsministeeriumi alla viimine oli erakonna Eesti 200 nõudmine koalitsiooniläbirääkimistel. Eelmises valitsuses kuulus ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri koht Eesti 200-le, sellest sai nüüd majandus- ja tööstusministri koht ja selle sai reformierakondlane Erkki Keldo.

"See pigem on loogiline asjade jaotus, et digitaalvaldkond, kus meil on väga palju reeglitega kinni ja tulevikus on vaja ka riigi tegevused üle vaadata, muuhulgas automatiseerida, teha lihtsamaks, digitiiger jälle ellu äratada, lõikuda bürokraatiat ja läbi mõelda ka reeglid, mis puudutavad tehisintellekti tulevast arengut. Et need kaks valdkonda omavahel kokku saavad ja loovadki selle sünergia, mida meil on vaja, et teha neid asju, mida Eesti riik ja Eesti rahvas ootab," vastas Michal.

"See vastutusvaldkondade jaotus isegi ei ole nii palju kellegi poliitiline eelistus, kui just lähtuv nendest eesmärkidest - majandus kasvama, bürokraatiat lõikuda.
Tugevad valdkonnad saavad hoogu juurde ja uued valdkonnad kasvama," lisas ta.

"Pole ju saladus, et tihtipeale tuleb just justiitsvaldkonnast suur hulk erinevaid reegleid, mille tõttu jälle võib-olla ei ole ka näiteks uued moodsad, kiiresti arenevad valdkonnad väga vabad mingeid asju ette võtma. Nii et ongi loogiline, et nad üksteisele lähemal on ja püüavad seda lahendust leida. Mõneti sama loogiline nagu omal ajal oli ju majanduse ja keskkonnakaitse kohtumispunkt
kliimaministeeriumis. See pigem lähtub eesmärgist.," ütles peaminister veel.

Ühed suuremad muutused vastutusvaldkondades puudutavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit ning majandus- ja tööstusministrit. Tema vastutada on näiteks maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine, sealhulgas ruumiandmed ja andmekogud, ruumiandmeteenuste haldamine, ja maa hindamisega seotud tegevuse korraldamine, maakorraldustoimingute tegemine, maareformi toimingute suunamine ja elluviimine, riigile vajalike maade omandamine ning hoonestamata riigimaaga seotud riigivara valitseja antud ülesannete täitmine ning regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastavate struktuuriüksuste tegevuse juhtimine.

Väärtusliku põllumajandusmaa ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigimaa võõrandamise otsustab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kooskõlastatult regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga. 

Michali sõnul on majandus- ja tööstusministri vastutusvaldkonnas nii palju maaga seotud valdkondi, sest tööstuse ja majanduse kasvu jaoks on vaja kiiremat planeerimisprotsessi.

"Väga tihti just planeerimisprotsess, erinevate sammude aeglus saab põhjuseks,
miks mõni uus investeering jääb tegemata, miks mõni tööstus jääb kaasajastamata, miks mõni Eesti ettevõtja ei võta mõnda asja ette või välismaalt ei tulda siia investeerima. Seetõttu kõik, mis puudutab uut maa- ja ruumi ametit, läheb majandus- ja tööstusministri juurde," sõnas Michal.

"Nii et sellest samast eesmärgist lähtuvalt tegime muudatused ka planeerimises ja planeerimisega koos käib ka maaküsimus," ütles Michal.

Kui palju muutused vastutusvaldkondades maksma lähevad, ei osanud Michal praegu öelda.

"Kui seal on täiendavaid kulutusi, siis selle saab hiljem kokku lüüa riigikantselei. Ma eeldan, et need kulutused on pigem madalad, sellepärast et kõik need valdkonnad paiknevad ühes hoones või ühe hoone ümber koos. Nad saavad väga sujuvalt seda koostööd alustada ka uute funktsioonidega," lausus Michal.