Iisrael valmistub rünnakuks Iraani ja tema liitlase Hezbollah' poolt, kuid riigis käib ka arutelu, kas oleks õige aeg rünnata Liibanoni poolmilitaarset organisatsiooni või püüda pingete vähendamisega vältida suuremat piirkondlikku sõda, kirjutas The Wall Street Journal.

Kuna USA püüab vältida piirkondlikku sõda, kaalutakse Iisraeli julgeoleku ringkondades, kas praegu on õige aeg sellise riski võtmiseks.

Iisraelis on sel teemal lahkarvamusi. Kaitseminister Yoav Gallant leiab, et praegu on aeg vaherahuks Gazas, mis aitaks vabastada pantvangid ja rahustada pingeid põhjapiiril, et tuhanded seal ümberasustatud iisraellased saaksid koju naasta. Peaminister Benjamin Netanyahu on öelnud, et ta ei soovi sõda, kuid on lubanud mistahes rünnakule karmilt vastata.

Samas kasvab ka nende julgeolekuametnike ja poliitikute hulk, kes leiavad, et Iisrael peaks võtma ründava lähenemise Hezbollah' suhtes, kes on kogunud üle 100 000 raketi, drooni ja muud laskemoona Iisraeli põhja piiri lähedale.

Iisraeli juhtkond, kes vastutab Liibanoni piiriga seotud kaitse eest, survestab võtma agressiivsemat lähenemist Hezbollah' suhtes kui praeguse sõja ajal, ütlevad praegused ja endised Iisraeli ametnikud.

Üks kõrgem julgeolekuametnik märkis, et Hezbollah' ebaproportsionaalne vastus võib viia Iisraeli rünnakuni, mis looks uue reaalsuse põhja piiril.

Endine luureametnik ja rahvusliku julgeoleku konsultatsioonifirma MIND Israel president Amos Yadlin leiab, et kuigi diplomaatiline kokkulepe oleks eelistatud, on see praeguses olukorras ebatõenäoline. Strateegiliselt leiab ta, et Iisrael peaks ootama Hezbollah' rünnakut, et oleks õigustus alustada kiiret ja tugevat vasturünnakut, mis suudaks grupi päevade või nädalate jooksul halvata, nautides samal ajal USA toetust.

Netanyahu kabinetis on parempopulistlik riikliku julgeoleku minister Itamar Ben-Gvir kutsunud üles sõtta Hezbollah'ga, samuti on seda teinud tema parempoolse Likudi partei liikmed. Isegi tsentristlikud poliitikud, nagu Rahvusliku Ühtsuse partei esimees Benny Gantz, on kutsunud üles ründama Liibanoni taristut, mis tõenäoliselt vallandaks sõja.

Julgeolekuanalüütikute sõnul on sõda Iisraeli ja Hezbollah' vahel pikka aega peetud vältimatuks, seega on see vaid aja küsimus. Iisrael võib saada õigustuse rünnata Hezbollah'd piisavalt tugevalt, et tulevasi rünnakuid mitmeks aastaks ära hoida. Iisraeli väed on piiril koondatud. Iisraellased on psühholoogiliselt sõjaks valmis. USA on viinud piirkonda ka oma jõud, sealhulgas juhitavate rakettidega varustatud allveelaeva.

Samuti on valitsusele suur surve anda Hezbollah'le löök, et 60 000 ümberasustatud iisraellast saaksid koju naasta.

Samas on võimalus, et Iraani kõige võimsama volitatud esindaja hävitamine võib viia otsese vastasseisuni Teheraniga, mis tõenäoliselt viiks täieulatusliku piirkondliku sõjani, mis võib levida väljapoole Lähis-Ida ja tõmmata konflikti ka USA.

USA, Euroopa ja araabia liitlased Lähis-Idas on kõik püüdnud sellist stsenaariumi vältida alates Hamasi juhitud 7. oktoobri rünnakust, mis käivitas sõja Gazas ja pideva rünnakute vahetuse Hezbollah' ja Iisraeli vahel.

USA ja liitlasriigid on töötanud välja Iisraeli-Hezbollah' leppe, mis oleks näinud grupi eemaldamist Iisraeli piirilt. Kuid need kõnelused on takerdunud koos püüetega saavutada vaherahu Gazas. Paljud Iisraelis väidavad, et ükskõik milline diplomaatiline lepe ilma sõjalise vastuseta lükkaks lihtsalt vältimatu sõja edasi, kuna Hezbollah' naaseks tõenäoliselt Iisraeli piirile ja taastaks vaenutegevuse tulevikus.