Läti riiklik lennufirma Air Baltic teenis selle aasta esimeses pooles 339,3 miljoni euro suuruse käibe juures 88,8 miljonit eurot kahjumit. Aasta varem teenis ettevõte 14,6 miljonit eurot kasumit.

Esimese poolaasta kahjum polnud üllatav, sest Air Balticul oli tugev rahavajadus ning seetõttu on tehtud otsuseid, mis on sellise kahjumini viinud, ütles ERR-ile lennundusekspert Sven Kukemelk. Näiteks tänavu mais teatas ettevõte, et emiteeris 340 miljoni euro väärtuses viieaastaseid võlakirju, mille intressimääraks oli lausa 14,5 protsenti.

"Nad said raha laenata turult selleks, et rahavajadust edasi lükata. Lisaks tegid nad eelmise aasta sügisel hästi palju väga odava hinnaga kampaaniaid, pileteid müüdi põhimõtteliselt lennujaamatasude (tasemel). Ehk nad eelmine aasta selleks, et saada raha, müüsid liiga palju liiga odavalt. Ja seetõttu nad teadsid, et ohverdavad esimese poolaasta tulemuse," lausus Kukemelk.

Suvi on aeg, mil inimesed rohkem lendavad ja seega teenivad lennufirmad sel ajal oma põhitulu. Air Baltic müüs aga juba eelmisel sügisel odavalt pileteid selleks suveks.

"Kui sa müüd neljatunnistele lendudele pileteid 50–60 euroga edasi-tagasi, sellest lennujaama maksud on juba 20 eurot – sinna ei jää raha, millega seda lennufirmat elus hoida," nentis Kukemelk.

Samas on Air Balticul lootust teiseks poolaastaks, sest ettevõtte kapitaliseerituse tase on okei, lisas ta.

"Lennundusturul on toimunud pöörded ehk eelmise aasta suvi oli imeline kõikidele lennufirmadele, nõudlus oli väga tugev. Sel aastal me näeme, et nõudlus on langenud. Lufthansa, Air France, KLM – nende selle aasta suvetulemused on nõrgemad kui eelmine aasta. Eriti kõvasti on pihta saanud ameeriklased. Me näeme, et lennundusturul on kergelt ülekuumenemise efekt hetkel," lausus Kukemelk.

See tähendab, et Air Balticu lootus – mängida selle suve peale – võib anda hoopis tagasilöögi.

"Air Baltic on muutnud ka oma liinivõrgustikku märkimisväärselt – nad ei lenda ärisihtpunktidesse kõrge sagedusega, vaid hästi laia geograafiaga sihtpunktidesse madala sagedusega – üks kord nädalas mingitele Kreeka saartele, kaks korda nädalas Itaalia rannikule. Ärinõudlus on peale koroonat nüüdseks tagasi, aga Air Balticu graafik seda ei toeta, sest nende ajalooline ärimudel seisnes Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest reisijate toomises ja sealt edasi lendamisest. Ja nüüd ongi nii, et nad teevad allhanget ja üritavad laieneda. Seeläbi on nad lisanud ka lende Tallinnast ja Vilniusest," rääkis Kukemelk.

Tulemused võivad ka viimased investorid eemale peletada

Läti riigil on plaan Air Baltic viia börsile. Juulis teatas Läti transpordiminister Kaspars Briškens, et peamiselt Läti riigile kuuluva ettevõtte aktsiate avaliku esmapakkumise ehk IPO eel on tundmatuks jääda sooviv investor huvitatud lennufirmast vähemusosaluse ostmises.

Kukemelgi sõnul on ta olnud äärmiselt skeptiline Air Balticu börsileviimises, kas või sel põhjusel, et paarkümne aasta jooksul on kasumis oldud üks-kaks aastat.

"Ma olen äärmiselt skeptiline, et leidub turuinvestor, kes oleks huvitatud Air Balticusse investeerima. Mis oli raha laenamise kulukus – see on ikkagi väga kõrge intressimäär, see on väga suures hädas oleva ettevõtte tunnus. Ma ei näe, et Air Baltic suudaks tekitada suurt huvi turul. Hästi tugev kahjum esimesel poolaastal on ka selle indikaator. Kindlasti on oodata paremat teise poolaasta tulemust, sest paljud nendest probleemidest, mis olid esimesel poolaastal, teisel poolaastal hajuvad ära. Aga ma ei näe kindlasti aasta lõpuks positiivset tulemust," lausus Kukemelk.

Läti riigi jaoks on ka kahjumis Air Baltic kasulik

Kui Air Baltic on rahahätta sattunud, on omanik ehk Läti riik rahaga appi tõtanud ning ettevõtet sadade miljonite eurodega toetanud. Siiani on mingil moel suudetud ka Brüsselit veenda, et tegu on lubatud riigiabiga.

"Ehk nad leiavad viisi, kuidas sinna raha sisse paigutada. Selge on see, et Air Balticul on ka nüüd ühel hetkel kapitali vaja. See hetk ilmselt on kas 2025. aasta lõpp, 2026. aasta algus. Siis ongi küsimus, et kas seda tehakse läbi IPO, aga taas kord – ma ei näe, et turul reaalhuvilisi oleks väga palju, sest keegi ei soovi omada tavaliselt aktsiaid ettevõttest, mis ei suuda toota dividenditulu omanikule," ütles Kukemelk.

Riigi jaoks laiemalt on aga Air Baltic kasulik ettevõte, lisas ta.

"Air Baltic toodab Läti turismisektorile igal juhul positiivset ROI-d (investeeringute tootlus – toim.) ehk turistide arv, äriinimeste arv, kes sinna tulevad, on märkimisväärne. Töökohtade arv, mis Läti riiki luuakse, on kordades suurem kui kulu. Murekoht on see, et Euroopa Komisjonil on (ettevõtte toetamise) jaoks riigiabireeglid ja Air Baltic on riigiabireeglite alusel saanud korduvalt abi. Ehk nad peavad lihtsalt välja mõtlema, kuidas nad sellest mööda lähevad, aga lätlased on seni seda alati suutnud teha," lausus Kukemelk.

Air Balticu suurim aktsionär on Läti riik, kelle osalus on 97,97 protsenti. Teistele aktsionäridele kuulub 2,03 protsenti ettevõttest.