Siseministeerium: Kirilli sõnad ohustavad Eesti julgeolekut

Siseministeeriumi hinnangul on Vene õigeusukiriku pea, Moskva patriarhi Kirilli avaldus, milles ta ütles, et peab praeguseks iseseisvunud endisi Nõukogude Liidu vabariike vaimselt ikkagi Venemaa osaks ning eeldab neis tegutsevate kirikute allumist endale, ohuks Eesti siseturvalisusele ja julgeolekule. Ministeerium soovib Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikult (MPEÕK) omapoolset hinnangut patriarhi kõnele.
"Oleme riigiasutusena sügavalt mures Moskva patriarhaadi kirikupea – patriarh Kirilli kõnes olnud suuniste ja üleskutsete pärast, kuna need võivad olla ohuks ka meie riigi siseturvalisusele ja julgeolekule," kirjutas siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits oma pöördumises MPEÕK piiskoppidele. "Näiteks on patriarhi kõne kohaselt kunagi NSV Liidu koosseisu kuulunud vabariikide pealinnad siiani tema jaoks "ühendatud Püha Venemaa olulised vaimsed keskused". Meie sügava veendumuse kohasel Tallinn seda kindlasti ei ole!" rõhutas ta.
Miilits tõi ka esile, et Kirill nimetas iseseisva Ukraina riigi sõjalist ründamist sisekonfliktiks nn Püha Venemaa aladel, kiitis ja ülistas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt vahistamismääruse saanud Vladimir Putinit ning tänas vaimulikke, kes hoiavad nn Püha Venemaaga "kanoonilist ühtsust".
"Taunime Moskva Patriarhaadi kirikupea selliseid imperialismile viitavaid avaldusi, mis sisaldavad üleskutseid allumatusele asukohariikide poliitikale ja hirmutamistaktika kasutamisele kohapealsete kompromisside välistamiseks. Käsitleme taolisi üleskutseid äärmusluse levitamisena, mis on ohuks meie siseturvalisusele ja julgeolekule," teatas kantsler.
Siseministeeriumi hinnangul kõlas kogu Kirilli kõne kunagise ja tänaseks ajalukku kadunud nn Püha Venemaa territooriumi ülistusena, kusjuures see oli esitatud Vene õigeusukiriku juhi, mitte eraisiku poolt. "Taolised ohtlikud suunised ühe kirikupea esituses vajavad Eesti õigeusklike ja laiema avalikkuse julgeoleku vaatest selgesõnalist seisukohta ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikult (MPEÕK), sealhulgas Moskva patriarhile alluvussuhtest eraldumise osas," leidis ministeeriumi kantsler oma kirjas.
Miilits viitas ka MPEÕK piiskop Danieli kirjale, milles too teatas MPEÕK põhikirja muutmisest ning kinnitas, et tema kiriku kanoonilist seost Moskva patriarhaadiga ei saa enam lugeda ohtlikuks riigi julgeolekule. "Nagu Vene õigeusukiriku pea avaldustest ja üleskutsetest selgub, siis selline kohaliku kiriku juhtkonna arusaam administratiivsete ja kanooniliste seoste mõjust on väär ning avalikkust ja eriti Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vaimulikke ja usklikke eksitav," tõdes kantsler.
Eelnevast lähtuvalt ootabki siseministeerium nüüd MPEÕK-lt seisukohavõttu. "Soovime Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul (MPEÕK) esitada siseministeeriumile selge ühemõtteline seisukoht ja hinnang patriarhi 28.08.2024 peetud kõne kohta ning palume see esitada kontekstis MPEÕK-i poolt Tallinna Halduskohtule esitatud kaebusega, mis on seotud Riigikogu 06.05.2024 avaldusega "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks"," seisab siseministeeriumi pöördumises.
MPEÕK ja Pühtitsa Naisklooster pöördusid 3. septembril kaebustega Tallinna Halduskohtusse seoses riigikogu 6. mai avaldusega tekitatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks ja sõjalise agressiooni toetajate hulgast väljaarvamiseks. "Halduskohtusse pöördumised on tingitud Riigikogu avaldusega mittenõustumisest osas, millega see hõlmab ega välista MPEÕK-i ja Pühtitsa kloostrit Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetajate hulgast. Riigikogu läks sellise avalduse tegemisel selgelt liiale, pidades silmas, et Vene Õigeusu Kirik on paljumiljoniline ja -rahvuseline vaimulike ja ilmikute kogukond, mille kanoonilisse struktuuri kuuluvad ka iseseisvad kirikud ja kloostrid, sh MPEÕK ja Pühtitsa klooster," seisab advokaadibüroo Sirel ja Partnerid kodulehel avaldatud tekstis.
Patriarh Kirill ütles augusti lõpus peetud kõnes, et peab praeguseks iseseisvunud endisi Nõukogude Liidu vabariike vaimselt ikkagi Venemaa osaks ning välistas neis tegutsevate Moskva patriarhaadile alluvate kirikute lahkumise selle kanoonilisest alluvusest.
Toimetaja: Mait Ots