"Moskva patriarhaadi mõju MPEÕK-i üle ei vähene ei kiriku nime muutmise ega MPEÕK-i põhikirjast Moskva patriarhaadile, Vene õigeusu kirikule ja patriarhile viitamise kaotamisega. Muudatused, nagu nähtub nii põhikirjast kui kaaskirjast, on pelgalt kuvandilised ning põhikirja sellise ümbersõnastamisega võib mõju väheneda vaid näiliselt, tegelikkuses jääb Moskva patriarhaadi mõju aga samaks – seda nii administratiivses kui kanoonilises mõttes," tõdes siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits oma vastuskirjas MPEÕK-i Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskopile Danielile.

"Siseministeeriumi selge ootus on, et vaatate põhikirja teksti käesolevas kirjas toodud tähelepanekute valguses veelkord üle ning võtate selle vastu sellises redaktsioonis, mis välistab täielikult Moskva patriarhaadi / Vene õigeusu kirikuga seotusest tulenevad mõjud siin tegutseva kiriku juhtimisele ja tegevusele," rõhutas kantsler.

Tomose kaudu jääb alluvussuhe Moskvaga püsima

Siseministeerium leiab oma analüüsis, et ehkki MPEÕK väidab, et põhikirja muutmisega justkui kaob Moskva patriarhaadi õigus kinnitada ja jõustada MPEÕK-i täiskogu otsuseid, siis asjaoluga, et põhikirjas viidatakse endiselt 1993. aasta Tomosele, millega toonane patriarh Aleksius II andis kirikule kinnituse tegutsemiseks ja kuna Vene Õigeusu Kiriku põhikirja kohaselt kuuluvad Eesti õigeusukirik koos Läti ja Moldova kirikuga Moskva patriarhaati, ei ole sisuliselt midagi muutunud.

"Kuna 1993. aasta Tomose kohaselt juhitakse MPEÕK-i kooskõlas Moskva Patriarhaadi Püha Sinodi määruste ning Moskva ja kogu Venemaa Patriarhi käskkirjadega, ei saa kuidagi väita (nagu olete seda teinud 31.08.2024 kaaskirjas), et "patriarh ei saa teha kirikule mingeid kohustuslikke ettekirjutusi administratiivsetes asjades"," rõhutas Miilits. "Tuleb tõdeda, et isegi kui otsuste kinnitamist patriarhi poolt uues redaktsioonis enam ei nimetata, viidatakse sellele ometigi läbi viitamise Tomosele," lisas ta.

Samuti tõi ta esile, et lisaks täiskogu otsuste kinnitamata jätmisele või nendega mittenõustumisele on patriarhil ilmselt ka muid võimalusi mõjutada MPEÕK-i tegevust ja otsustusi täiskogu väliselt.  

"Nii ei ole kuidagi võimalik väita, et näiteks Täiskogu tegevusega seonduvalt oleks läbi viidud mingeid muudatusi seoses MPEÕK-i administratiivse sõltuvusega Moskva patriarhaadist," resümeeris Miilits.

MPEÕK pole iseseisev vaid isevalitsev

Siseministeerium ei nõustu ka MPEÕK-i väitega, et see on nüüd iseseisev ning ülaltoodule viidates leiab, et kirik on siiski ainult isevalitsev või omavalitsuslik.

"1993. aasta Tomoses märgitakse, et "Eesti õigeusu kirik on iseseisev kiriklik-administratiivsetes, kiriklik-majanduslikes, kiriklik-valgustuslikes ja kiriklik-tsiviilasjades, jäädes seejuures Moskva patriarhaadi kanoonilisse jurisdiktsiooni". Sellega määratletakse iseseisvuse piirid. Praegusel kujul MPEÕK ei ole iseseisev ega autonoomne kirik, vaid "isevalitsev" või "omavalitsuslik" kirik," öeldakse kantsleri allkirjaga vastuses.

Eesti õigeusu kirik ei sobi uueks nimeks

Siseministeerium lükkas tagasi ka MPEÕK soovi muuta oma nimi Eesti õigeusu kirikuks, leides, et selline nimekuju ei vasta kirikute ja koguduste seadusele.

Uus nimekuju ei erine piisavalt teiste registrisse juba kantud kirikute, antud juhul Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) nimest ning teisalt on ka eksitav tegevuse ulatuse seisukohalt, tekitades ettekujutuse, nagu oleks tegemist kõiki Eesti õigeusklikke hõlmava kirikuga, mis ei vasta aga faktiliselt tõele, märkis kantsler Miilits.

Erimeelsused ajaloo suhtes

Siseministeerium kommenteeris ka MPEÕK-i põhikirja uues redaktsioonis ja selles viidatud Tomoses esitatud ajaloolisi fakte, leides, et need ei vasta täiel määral Eestis levinud seiskohtadele õigeusukiriku ajaloost Eestis.

"Ajaloofaktide esitamine usulise ühenduse põhikirjas ei ole õiguslikult keelatud, kuid sel puhul on küsimuseks, mis on nende esitamise eesmärk ja õiguslik siduvus ning kas need ajaloofaktid vastavad tõele," märkis Miilits

Lõpuks tõi siseministeerium esile ka MPEÕK-i põhikirja uue redaktsiooni mõned sõnastust puudutavad küsimused, leides, et seal pole kohane kasutada sõna ukaas, selgitamist nõuaks fraas vallaline valge vaimulik ja sõna kirikuamet.

Samas avaldas siseministeerium heameelt selle üle, et piiskop Daniel kinnitas oma kirjas, et MPEÕK jätkab kontakte EAÕK-iga selleks, et 1990. aastatel Eestis tekkinud õigeusu lõhestatus kanooniliselt ületada.