Esmaspäeval kliimaministeeriumist avalikule kooskõlastusringile saadetud kliimakindla majanduse seaduse eesmärk on aidata heitmeid vähendada ning panna sektorite kaupa paika, kuidas seda teha.

Keskkonnaühendused ei ole aga valminud eelnõuga rahul. Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja Päästame Eesti Metsad MTÜ hinnangul lükkab kliimaseaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest.

Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund, leiavad ühendused.

Keskkonnaühenduste koja koordinaator Maia-Liisa Anton ütles ERR-ile, et kui kliimaministeerium mais kliimaseaduse kokkuvõtte avaldas, andsid nad ministeeriumile põhjalikku tagasisidet ja selles välja toodud põhimured on samad, mida ka nüüd valminud eelnõu tekitab.

"Meie hinnangul on heitmete vähendamise üldeesmärk liiga tagasihoidlik, see ei vasta meie rahvusvahelistele kohustustele, mis tulenevad Pariisi lepingust. See on meie kõige põhilisem mure," tõdes Anton.

Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja ütles, et eelnõus on nii kiitmist kui ka täiendamist vajavaid aspekte. Praegu ei ole tema sõnul saanud piisavalt tähelepanu küsimus, kas ja kuivõrd seadus Eesti majandust edasi viib.

"Kuidas see mõjutab meie ettevõtete konkurentsivõimet ja seeläbi riigi hakkamasaamist ning Eesti inimeste heaolu? Kas me teeme praeguses raskes olukorras selle seadusega midagi paremaks või hoopis veelgi halvemaks? Enne seaduse vastuvõtmist peab ühiskond saama sellele küsimusele vastuse ja siis saab otsustada," lausus Välja.

Lisaks on eelnõu tema sõnul esimese pilgu järgi väga üldine, jättes võimaluse teha sisulised ja mõjukad otsused raamseadusele viidates hiljem ilma piisava kaasamise ning analüüsita.

"See oleks väga halb õigusloome praktika, mida tuleb vältida," ütles Välja.

Positiivsena tõi ta välja, et eelnõus on välja toodud kohalike ressursside kasutamise ja kohapealse väärindamise olulisus ning eelistamine, aga ka taastuvenergia arendamine.

"Puhta energia kasutamine tootmises on maailmas üha enam tähelepanu all ning kui meie tööstusel on võimalik senisest enam kasutada konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergiat, siis on see kindlasti ettevõtete arengut toetav ja võimaldab tuua siia piirkonda uusi innovatsiooni loovaid tööstusinvesteeringuid," ütles Välja.

Ka keskkonnaühendused ei näe eelnõus ainult negatiivset. Antoni kinnitusel on nad väga rahul, et kliimaseadust üleüldse tehakse, sest praegu Eestil seaduse tasemel siduvaid kliimaeesmärke ei ole ning selle on suure probleemina toonud välja ka riigikohus õlitehast puudutavas kohtuotsuses. Seega on seadus kindlasti vajalik, kuid pole piisavalt ambitsioonikas.

Riik ootab erasektorilt suuri investeeringuid

Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht märkis, et ministeeriumi arvutuste kohaselt tuleb riigil eelnõu eesmärkide täitmiseks aastaks 2040 investeerida kolm miljardit eurot ja erasektoril 11 miljardit eurot.

"Need on väga suured summad ja ilma erasektori investeeringuteta ei ole võimalik kliimaeesmärke täita. Et ettevõtted neid investeeringuid ka teeks, peab majanduskeskkond olema investorite jaoks atraktiivne ja kindlustunnet pakkuv," lausus Välja.

Lähtuvalt sellest peaks liidu hinnangul olema seaduse elluviijaks kliimaministeeriumi kõrval ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eesotsas majandus- ja tööstusministri ning tema meeskonnaga.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp ütles, et nad peavad kliimaseadust suures plaanis mõistetavaks. Eelnõu on liikmetega läbi räägitud ja töörühmades saavutatud kokkulepetega sektorile seatud eesmärkide osas on arvestatud.

"Ebaselgeks jääb siiski seaduse rakendumine, kuna palju olulist infot on praegu ainult seletuskirja tasemel," lausus ta.

Sapp tõi välja, et näiteks jõupingutuse jagamise määruse üldeesmärgi ehk 24 protsendi võrra heite vähendamise ülekandmine põllumajandussektorile pole realistlik loomade arvu ja kasutuses oleva põllumaa olulise vähendamiseta, mis tooks kaasa negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid, nagu sektori koguväärtuse ja ekspordiväärtuse oluline vähenemine, sissetulekute langus, töökohtade kadu ja toiduga isevarustatuse vähenemine.

Eesmärkide ja lisameetmete väljatöötamise juures tuleb Sapi sõnul seega hinnata meetmete koosmõju.

"Kuna Eesti loomkoormus on üks EL-i väiksemaid, siis näiteks loomade arvu vähendamine võib hakata piirama mineraalväetiste kasutamise vähendamist, kuna selleks on jälle vaja suurendada orgaaniliste väetiste, sealhulgas loomasõnniku kasutamist. Orgaaniliste väetiste kasutamine on oluline ka muldade süsiniku sidumise võime suurendamiseks," lausus Sapp.

Ta lisas, et kõigi potentsiaalsete lisameetmete mõju ei ole alusandmete või metoodika puudumise tõttu võimalik veel kvantifitseerida ja kasvuhoonegaaside inventuuris arvestada.

Keskkonnakaitsjad: riik peab Pariisi leppest kinni pidama

Keskkonnaühendused soovivad, et uue seaduse põhilähtekohaks oleks Pariisi kokkuleppest tulenev eesmärk hoida globaalse temperatuuri tõus 1,5 kraadi piires ja seada ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaasi heitmete vähendamiseks. Seaduseelnõus püstitatud eesmärgid tähendaksid aga Antoni sõnul tõenäoliselt üle kahekraadilist soojenemist.

Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika eksperdi Laura Vilbiksi sõnul tähendaks kahe kraadini ulatuv kliima soojendamine meie piirkonnas äärmuslike tormide, vihmade, üleujutuste ja kuumalainete sagenemist.

"Temperatuuri kõikumine, põuad ja kahjurid ohustaksid omakorda põllumajandust ja toidujulgeolekut. Samuti suureneksid terviseriskid neil, kel on keerulisem äärmuslike ilmaoludega kohaneda - vanuritel, puuetega inimestel ja krooniliste haigustega inimestel," sõnas Vilbiks.

Samuti ei ole keskkonnaühendused rahul, et kui praegu kehtivas riiklikus energia- ja kliimakavas on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga, siis kliimaseaduse eelnõus on see ainult 59 protsenti.

Keskkonnaühendused kavatsevad eelnõule oma parandusettepanekud esitada, kuid arvestades seda, et neid ettepanekuid on juba korduvalt esitatud, ei pidanud Anton väga tõenäoliseks, et neid ka arvesse võetakse.

"Meie jaoks on hästi suur mure, et see eelnõu ei arvesta, et süvenev kliima- ja keskkonnakriis põhjustab süvenevat majanduskahju ehk kliimakriisi süvenedes pole võimalik majandust kaitsta ja see peaks olema kogu ühiskonna, mitte ainult keskkonnaühenduste mure," ütles Anton.

Kliimaministeerium ootab kliimaseaduse eelnõule muudatusettepanekuid septembris. Eelnõu jõuab riigikogule menetlemiseks eeldatavasti novembris.