Teisipäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister" selgitas Michal esmalt, miks otsustas valitsus ettevõtete maksustamisel just kasumite maksustamise kasuks. Ta ütles, et valiku aluseks polnud saadav tulu, sest ettevõtete kasumi maksustamisele alternatiivina välja pakutud palgafondi maksustamine ja varade maksustamine toonuks riigieelarvesse rohkem tulu.

"Ettevõtete kasumi tähtajalise maksustamisega tuleb riigieelarvesse 150 miljonit eurot 2026. aastal. Mõju on rahaliselt väiksem, aga see variant valiti, sest selle mõju ettevõtluse kasvamisele ja välisinvesteeringute Eestisse toomisele oli kõige vähem kahjulik valik."

Michal kommenteeris ka oma eelkäija Kaja Kallase kriitikat, kes Reformierakonna üldkogul peetud lahkumiskõnes kritiseeris maksuküüru kaotamise edasilükkamist ja ettevõtete maksustamist.

"Laboratoorsetes tingimustes võiksin minagi öelda, et mida madalam ja lihtsam maksusüsteem, siis seda parem. Aga me ei ela laboratoorsetes tingimustes, meil on agressiivne naaber, me peame hankima relvi. See ei ole valitsuses kange igatsus relvade järele, vaid et vaenlane ei teeks väärarvestust meid rünnata," rääkis Michal.

"Parlamendivalimistel antakse mandaat Eesti riigi juhtimiseks ja kui riik on keerulises olukorras, siis tuleb need kulud katta. /.../ Me võime ka loota, et Venemaad tabab kapitalism ja demokraatia. /.../ Neli miljardit kärbitakse nelja aasta jooksul. Eelmise valitsuse otsustega kokku 1,3 miljardit," lisas Michal.

Rääkides mõne ametniku lendu lastud ideest, näiteks ummikumaksust, vastas Michal, et ametnikud ei peaks tegelema asjadega, mida poliitikud pole neilt tellinud ja millele pole saadud valimistel mandaati.

"Valitsus ei ole iseseisev riiulil istuv purk"

Peaministri sõnul lepiti eelarvekõnelustel ka kokku, et 2028. aasta eelarve vaates tehakse kaks reformi.

"Esiteks me valmistame investeeringute revisjoni ette ehk kuidas tõhusalt raha kasutada. Ja teiseks valmistame 2028. aastaks ette, kuidas erinevad toetused saaksid olla täpsemalt sihitud."

Küsimusele, kas on mõistlik seada 2028. aastaks selline eesmärk, kui 2027. aastal toimuvad riigikogu valimised, vastas Michal, et tema ei näe selles vastuolu.

"Valitsus ei ole iseseisev riiulil istuv purk. Mõni praegustest võimuparteidest on siis koalitsioonis, mõni opositsioonis. Ettevalmistamine tähendab, et meil on olemas ülevaade, kes milliseid toetusi saab. Ja kui 2027. aastal hakatakse uut koalitsioonilepet tegema, siis ongi see ülevaade aluseks, et 2028. aastaks otsuseid langetada. See on igati loogiline tsükkel," ütles ta.

Kui rahandusministeerium on prognoosinud, et ka selle aasta lõpuks võib kasutamata ja ülekantavaid vahendeid riigieelarves olla kahe miljardi ulatuses, siis opositsiooni ettepanekut pool sellest maha kärpida ja hoida kokku miljard eurot, Michal väga usutavaks ei pidanud. "Ma arvan, et illusioon seal leiduvatest tuludest paistab suurem, kui ta tegelikult on. Loomulikult tuleb eelarve planeerimise täpsust parandada ja jääke vähendada."

Küsimusele, miks valitsus ei järginud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet osta 1,6 miljardi eest laskemoona lähiaastatel, vaid aastatel 2025–2031, vastas Michal, et otsused tehti kaitseministeeriumiga kooskõlastatult.

Kulka raha betooni asemel "pehmetesse tegevustesse"

Saate teises pooles tuli jutuks ka kultuurivaldkonna eelarve ja kultuuriinimeste pahameel, et kui headel aegadel ei saa kultuurieelarvet kasvatada, sest siis see kuumendaks majanduse üle, aga keerulistel aegadel peab sektor olema kärbetes solidaarne.

Michal ütles, et kultuurivaldkond peabki solidaarne olema ja et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumtasu tõusis 2023. aastal varasemalt 1400 eurolt 1600 eurole ning et tänavu on kõrgharidusega kultuuritöötaja kogupalk koos lisatasudega üle 2000 euro kuus.

Saatejuhtide küsimusele, miks pääseb kultuurivaldkonnas ühena vähestest kärpest kommertsmeedia venekeelse sisu toetamine, aga näiteks eestikeelne SA Kultuurileht peab kärpima, vastas Michal, et valdkondlike ministeeriumite kärbetega peaminister ei tegele ja seda peaks küsima kultuuriministrilt.

Küll aga lubas Michal muuta kultuurkapitali seadust, et anda seeläbi kultuurivaldkonna kärbetele leevendust.

"Seadust oleme plaaninud muuta nii, et betoonile läheks vähem raha ja pehmetele tegevustele, kui nii võib öelda, rohkem. Aga vastavad detailid tulevad kultuuriministeeriumist."

Kasumimaksu on prognoositud ka "maksukäitumine"

Michal ütles "Aktuaalses kaameras", et ettevõtetelt kasumimaksu korjamise arvutustes on sees ka prognoos nii-öelda maksukäitumise kohta.

"Et kõik võib olla ei soovi riigieelarvesse ja Eesti riigi julgeolekusse täiendavalt panustada. Aga ma siiski julgeks öelda (järeldades) ettevõtjatega erinevatest vestlustest, et ükskõik millist võimalust eelistati – siis (ettevõtjate) sõnumis jäi kõlama, et kõik  on valmis panustama julgeolekusse. Lõppkokkuvõttes – meest sõnast, härga sarvest, vaatame siis," lausus peaminister.

Michali sõnul on paratamatu, et käibemaksu kaheprotsendine tõstmine mõjutab ka inflatsiooni. " Aga kui vaadata eelarveprognoose, siis lähiaastatel inflatsioon taltub ja majandus hakkab kasvama," ütles ta.