Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kuulutas kolm ja pool aastat tagasi välja riigihanke psühhiaatriakliiniku ehitamiseks Tallinna PERH-i Mustamäe haiglakorpuse alale. Hange kukkus läbi, sest ühtegi pakkumust ei esitatud, ja 2022 oktoobris kuulutas PERH välja teise hanke. Kui esimese hanke puhul oli plaan ehitada kliinik valmis 2023. aastaks, siis teise hankega oli tähtajaks 2026. aasta, mil uude kliinikusse pidi kolima praegu Paldiski maanteel endise Seewaldi suvemõisa territooriumil tegutsev psühhiaatriakliinik.

Kokku on nüüdseks tehtud kolm riigihanget, mis on kõik nurjunud, ütles PERH-i infrastruktuuritehnika teenistuse juht Taavi Aare. 

"Kõik on lõppenud sellega, et pakkumused ei ole hinna osas haiglale olnud vastuvõetavad. Näiteks viimase hanke puhul oli meie poolt hanke eeldatavaks maksumuseks 65 miljonit eurot pluss käibemaks ning laekunud pakkumused ületasid oluliselt meie võimekust ehk hanke eeldatavat maksumust," lausus ta.

Seega on aastal 2024 olukord selles mõttes sama, et kliinikule pole ehitajat leitud. Muutunud on see, et 65 miljoni euroga sellist hoonet enam ei ehita.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütles ERR-ile, et millal uus psühhiaatriakliiniku hoone võiks valmis saada, ei oska keegi praegu öelda, sest riigieelarve ega ka välisvahendite raha selleks lähiaastatel ei ole.

"Kaasaegse sellises mahus tervishoiutaristu rajamine tähendab suurusjärgus 100 miljoni eurost investeeringut," märkis ta.

Mändmaa sõnul ei tähenda ebakindlus rahastusega, et Mustamäe linnakusse uue hoone ehitamisest oleks loobutud.

"Vastupidi. Haigla tegeleb aktiivselt erinevate rahastusvõimaluste leidmisega ja töötame selle nimel, et rahastus leida. Psühhiaatria taristu uuendamine Eestis on sotsiaalministeeriumi jaoks tervishoiu taristuprojektide prioriteet," lausus ta.

Kuigi PERH kuulub riigile, siis on ka Tallinnal huvi, et olukord uue kliinikuhoonega leiaks lahenduse.

Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase sõnul on uue hoone rajamise teemat arutatud ka PERH-i juhatuse esimehe Agris Peeduga.

"Kõik valdkonna inimesed peavad uue kliiniku rajamist oluliseks. Ehitushindade märkimisväärset odavnemist ei paista ning vajadusel võiks kaaluda erasektori kaasamist, et ehituskulusid korvata," ütles Kase.

Küsimusele, kas Tallinn oleks nõus rahaga psühhiaatriakliiniku ehitamist toetama, vastas Kase, et samal ajal peaks arutama ka Tallinna suurhaigla ehitamise projekti, mille rahastamise üle on pealinn ja riik pikalt vaielnud.

"Loodame, et ministeerium vaatab pikemat ajajoont ning on valmis toetama nii kliiniku kui ka Tallinna uue haiglakompleksi rahastamist. Tallinn on kindlasti valmis osalema aruteludes, mis puudutavad investeeringuid tervishoidu ning vaimse tervise kriisile lahenduste otsimist," ütles ta.

Seewaldis muutub olukord aasta-aastalt hullemaks

Seewaldi suvemõis oli PERH-il plaanis peale kolimist maha müüa. Ilmselgelt on ka see plaan praegu riiulile tõstetud.

Olukord Seewaldi kompleksis on aga kehv ja aina kehvemaks muutub. PERH on omal jõul üritanud tingimusi paremaks muuta, kuid see pole piisav.

Aare sõnul on vaja lahendus uue hoone rajamiseks leida lähiaastatel, sest ravi-, töö- ja olmetingimused Seewaldis muutuvad aastast aastasse aina kehvemaks. Ja lahendus on vaja leida koos riigiga, ütles ta.

Ka Mändmaa ütles, et selge on see, et tingimused Seewaldis ei vasta tänapäevastele ootustele, või veelgi enam – kliinik ei peaks sellistes tingimustes töötama.

"PERH-i personal teeb inimeste abistamisel väga head tööd, aga Seewaldi tingimused on halvas mõttes tõeline hullumaja – need ei kannata mingit kriitikat. Haigla on ruume küll võimalust mööda parendanud ja teeb seda ka edaspidi, kuni tekib rahaline võimekus uus kliinik ehitada," lausus Mändmaa.

Aga ükskõik kui keeruline olukord Seewaldis on, ravi katkemise ohtu praegu ei ole, lisas ta.

Abilinnapea Kase ütles, et vaimse tervise probleemid on aasta-aastalt kasvav mure ning on ilmselge, et selle leevendamiseks on vaja lisaressurssi nii inimestesse kui ka Tallinna tervishoiutaristusse.

"Parem taristu on lisaks patsientidele oluline töötajate jaoks. Kaasaegne töökeskkond oleks oluline samm edasi võrreldes Seewaldi ruumidega," nentis ta.

PERH-i psühhiaatriakliinik on Eesti suurim psühhiaatrilist abi andev raviasutus, kus toimub pea 40 protsenti kogu psühhiaatrilisest ravist. Kliiniku moodustavad statsionaar kaheksa osakonnaga ja psühhiaatriapolikliinik. Kliinik osutab ambulatoorset, päevastatsionaarset ja statsionaarset psühhiaatrilist abi kõigi Eesti piirkondade elanikele.

Kui uus psühhiaatriakliinik kunagi Mustamäele ehitatakse, siis projekti järgi peaks see koosnema kolmest osast: ühekorruseline akuutravikorpus, kolmekorruseline ambulatoorse osa korpus ning kuuekorruseline palatisektsioonide põhikorpus.