ERR-i tellitud Kantar Emori küsitlusest selgus, et endise EKRE poliitiku Jaak Madisoni Keskerakonnaga liitumine ja erakonna konservatiivsema ilmavaate poole liikumine ei ole tõstnud Keskerakonna üldtoetust ega toetust eestlastest valijate seas. Ka Kristina Kallase valimine Eesti 200 juhiks erakonna reitingule veel mõju avaldanud pole.

Saates osalejad ütlesid, et kõikide erakondade reitingute muutused on viimasel kuul olnud statistilise vea piires, kuid võrreldes suve algusega on enim muutunud EKRE toetus. Aivar Voogi sõnul on EKRE varasemast 20 protsendist alles 10 protsenti.

Voogi sõnul on EKRE toetusest mõjutanud nii uus konservatiivne erakond ERK kui ka Isamaa. Anvar Samost küsis Voogilt, kas ERK-i esimeste kuude reitingut võib pidada ootuspäraseks.

Voogi sõnul on nende toetus tavapärasest mõnevõrra kõrgem. "Pigem on see tugev tulemus," ütles Voog. Ta meenutas, et kui Res Publica, Vabaerakond või Eesti 200 alustasid, oli nende toetus esimestel kuudel üks-kaks protsenti, kuid ERK-l on see neli protsenti.

Samas tõi Voog välja, et Isamaa tugev reiting on takistanud ERK-l potentsiaali veel suuremat realiseerumist. "Ma tooksin ka Parempoolsed võrdluseks. Kui nad Isamaast lahkusid, oli nende algus hästi visa," lausus Voog.

Saates osalejad tõdesid, et Eestis on mööndustega kolm-neli konservatiivset erakonda. Urmet Kook märkis, et samuti konservatiivsesse nišši liikuv Keskerakond üritab Jaak Madisoni liitumisega võtta toetajaid maapiirkondades EKRE-lt. Koogi sõnul soovib Keskerakond tagasi saada neid maavalijaid, kes olid nende taga Savisaare aegadel, kuid vahepeal on liikunud EKRE taha.

Voogi sõnul võib eesmärk selline olla, kuid see ootus ei ole praegu veel realiseerunud. "Neile on jäänud venekeelne valija. Venekeelne valija on neil kogu aeg konservatiivne olnud."

Samost tõi välja, et Madisoni siirdumine Keskerakonda pole valijatele kohale jõudnud. Ta küsis, kas mõne poliitiku liikumine ühest erakonnast teise on üldse toonud kaasa olulise reitingu muutuse mõnes erakonnas.

Voog vastas, et mõne poliitiku lahkumine erakonnast on küll toonud probleeme erakonnale. Ta tõi näiteks, et kui Mark Soosaar kunagi lahkus sotsidest, siis mõjus see erakonna Pärnumaa piirkonnale katastroofiliselt.

Ta lisas, et valijatel kulub selliste muutuste tajumiseks aega.

Samost rõhutas, et Madison pole ainus tuntud poliitik, kes on viimasel ajal erakonda vahetanud. Ta märkis, et Keskerakonnast on mindud sotsidesse ning ka Isamaasse ning et valijale võib see kõik võib tekitada ka segadust, et kus erakonnas parasjagu keegi on.

Voog märkis, et sotsiaaldemokraatude uued endistest keskerakondlastest liikmed on garanteerinud selle, et sotsiaaldemokraatide toetus eestlaste ja venelaste seas on umbes võrdne. Samuti on tema hinnangul nooremate poliitikate liitumine ilmselt stabiliseerinud toetust ka noorte seas.

Koogi sõnul räägib sotside kasuks see, et teised erakonnad on vasaknišist ära liikunud või liikumas.

Ta ütles, et Keskerakonna positsioneerumine konservatiivsemaks on loonud lisavõimalusi sotsidele, sest Keskerakonnal on olnud kindlasti ka vasakpoolsemaid valijaid, kes oma toetusele väljundit otsivad, kui partei konservatiivsema suuna valib.

Voog rõhutas siinjuures, et vasakpoolsuse ja parempoolsuse vaheline dimensioon on palju ähmasem kui liberaalsuse ja konservatiivsuse vahel.

Eesti 200 rääkides tõdes Kook, et erakonnajuhiks valitud Kristina Kallas on olnud oma eelkäijatest Hussarist ja Tsahknast rohkem nähtaval, aga esimehe vahetus reitingule mõju avaldanud ei ole.

Voogi sõnul ei ole Kallas end erakonnajuhina nii tugevalt positsioneerinud.

Kook vaidles siin Voogile vastu. Tema sõnul püüab Kristina Kallas võtta õppust sotside juhist Lauri Läänemetsast, kes mängib end valitsuses opositsioonilise vaate esindajana välja. Aga kui sotside esimehel Lauri Läänemetsal on ideoloogiliselt lihtsamad võimalused Reformierakonnale vastanduda, siis Eesti 200-l on seda keerulisem teha, sest maailmavaatelt ollakse väga sarnased.

Samost nõustus Voogiga, et valijad ei teadvusta Kallast erakonnajuhina. "Eesti 200-l on kogu aeg olnud puudu selgest kuvandist, mida loob ka erakonna sümboljuht," ütles Samost.

Kook tõi välja, et erakond Koos, mille juht istub vahi all, on suutnud hoida 15 protsendilist toetust venekeelsete valijate seas.

Isamaast põhjalikumalt rääkides, ütles Samost, et Isamaa toetus tervikuna on jätkuvalt väga kõrge, kuid Tallinnas on Isamaa toetus vaid 10 protsenti. Samosti arvates on Isamaa toetus Tallinnas madal seetõttu, et erakond üldse sinna koalitsiooni läks ning Tallinnas ei olegi endised Isamaa valijad Isamaa juurde tagasi pöördunud.

Kook sellega ei nõustunud ja ütles, et Isamaa Tallinna keskmisest madalama toetuse taga ühelt poolt see, et Tallinna valijate seas on rohkem muust rahvusest valijaid ja teisalt see, milliste sõnumitega Isamaa Tallinnas pildil on. Ta tõi välja abilinnapea Kristjan Järvani väljaütlemised, mis paljudele valijatele on ärritavad ja vastumeelsed.

Samost aga arvas, et Järvan on üldse ainus asi, mis Isamaad Tallinnas pildis hoiab, sest Tallinna piirkonna juht Riina Solman ja aseesimees Tarmo Kruusimäe ei kõneta inimesi.

Kõik nõustusid, et Tallinnas tekkinud erakondlik mitmekesisus vähendab Keskerakonna võimalusi saada järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel uuesti enamus.