Ametlikult kliimakindla majanduse nime kandva seaduse eelnõu kooskõlastamise tähtaeg kukkus 5. septembril ning praeguseks sellele eri osapooltelt saabunud tagasiside on valdavalt kriitiline.

Eesti maaülikool teatas, et seadus on tähtis ning positiivne on ka sellega seonduva avaliku diskussiooni käivitumine, kuid ülikoolis tekitab nõutust, et osa seaduse põhiseisukohti on esitatud hoopis seaduse seletuskirjas, kuid eelnõus neid käsitletud ei ole.

"Leiame, et käesolev seaduse eelnõu on eeskätt keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise üld- ja vaheeesmärkide õiguslikule fikseerimisele, mitte niivõrd kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ühiskonna kujundamisele ning eelduste loomisele kasvuhoonegaaside heite vaba majanduse kasvule," märkis maaülikooli teadusprorektor Rein Drenkhan.

Maaülikooli hinnangul pole seaduses tasakaalu keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide vahel, kusjuures keskkonnaaspektid on eelnõus selgelt domineerivad.

Lisaks leiab maaülikool, et mitmed seaduse ja selle seletuskirja osad on pigem üldise ja keskkonnaharidusliku iseloomuga ega konkretiseeri õigusakti taotlusi. Seega sobiksid esitatud mõtted pigem koolitusmaterjalide või seaduse kommenteeritud väljaande juurde.

Maaülikool toetab seaduseelnõus välja toodud põhimõtet, et kohalike ressursside väärindamist tuleb mitmekesistada ning eelistada Eesti loodusvarade ja siin toodetud toorme kohapealset väärindamist. Paraku ei selgu seadusest ega seletuskirjast, kuidas on kavas selleni jõuda.

"Maakasutussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ja selle vähendamise ning kasvuhoonegaaside sidumise eesmärgid on seaduses väga üldiselt lahti kirjutatud. Kogu sisuline ja arvuline materjal, nii mõõdikud kui ka eesmärgid, ei sisaldu seaduses vaid on jäetud seletuskirja koosseisu ja on seega vaid indikatsiooniks, kuhu suunas soovitakse sektorit suunata. Leiame, et käsitlemist vajab toodete jalajälg ühe toodanguühiku kohta," loetleb ülikool.

Maaülikooli hinnangul peaks seaduse kaalukaim osa olema kliimamuutustega kohanemine, kuid selle asemel on seal kirjas, et kohanemise eesmärgid seatakse hoopis valdkonna arengukavades ja tegevusprogrammides. Seadus ei arvesta, et metsad ise on samuti kliimamuutustele vastuvõtlikud ning seletuskirjas olev eesmärk vähendada raiemahtu miljoni tihumeetri võrra aastas suurendab neid riske veelgi.

Vastuolulisena toob maaülikool välja ka eesmärgi jätkuvalt pärandniite taastada, sest metsamaa muutmine näiteks puiskarjamaaks võib küll aidata elurikkust kaitsta, kuid on otseses vastuolus riiklike kliimaeesmärkidega.

"Tuleb tunnistada, et seadust lugedes tekib rohkem küsimusi, kui seadus koos seletuskirjaga vastuseid annab. Põllumajandussektorile seatud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide täitmiseks kavandatud meetmete valik jääb lahti selgitamata ning tekitab täiendavaid küsimusi," tõdes maaülikool.

Seaduse seletuskirjas sisaldub nende hinnangul mitmeid deklaratiivseid või viitamata väiteid, samuti on mitmel pool jäänud välja toomata eesmärkide saavutamise mõju ulatus.

Ka on seadusest puudu majanduslik aspekt. "Kliimaseaduse hind võiks ka teada olla. Peab olema selge, millistel majanduslikel tingimustel saab eesmärke täita," märgib maaülikool.

Neste: Eesti ei paista kavatsevat heitmekokkuleppeid täita

Eriti terava kriitikaga paistab silma Neste Eesti edastatud tagasiside. Ettevõtte juhatuse liikme Ülle Tamme sõnul on hetkeseis selline, et kütuste tarbimine ja transpordi heited kasvavad mühinal isegi keset majandussurutist.

"Kui see trend jätkub, siis müüakse Eestis sel aastal diislikütust 28,5 miljonit liitrit ja mootoribensiini 5,3 miljonit liitrit rohkem kui aastal 2022, see tähendab siis, kui viimase (2022) kasvuhoonegaaside inventuuri kohaselt olid Eesti transpordisektori heited juba ajalooliselt kõige kõrgemal tasemel," tõi Tamme välja ja lisas, et arvatavasti kasvab ka fossiilsete gaaskütuste tarbimine.

Seega jätkavad transpordisektori heited tema sõnul kasvu, kui taastuvate kütuste tarbimine ja osakaal järsult ja püsivalt ei suurene, samas kui Eesti on teiste liikmesriikidega leppinud kokku transpordisektori heidete vähendamise.

"Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu, et kuidas me sinna jõuame. Pigem nähtub eelnõust ja seletuskirjast, et meil ei ole sellist kavatsustki," tõdeb Neste Eesti esindaja.

Praegusel kujul ei ole eelnõu ning seal seatud transpordisektori heitkoguste vähendamise eesmärk Neste hinnangul jälgitav ega kontrollitav.

"See ei saavuta meie arvutuste järgi 2030. aastaks kliimaeesmärke ega taga ratsionaalset, eelnevalt kokku lepitud printsiipidel ning ette hinnatud, mitte jooksvalt selguvatel mõjudel põhinevat kliimapoliitikat," sedastab kütusemüüja.

Neste hinnangul ei järeldu eelnõust ega selle seletuskirjast, et Eesti saavutab lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihttasemed ning ajab sellist kliimapoliitikat, mis muu hulgas ei suurenda inflatsiooni põhjendamatult ehk rohkem kui näiteks laiapõhjaline riigikaitsemaks seda teeb. Samuti ei ilmne eelnõust, et see tõstaks majanduse üleüldist, mitte valitud sektorite konkurentsivõimet.

Kokkuvõtteks tõdeb kütusemüüja, et kliimaseaduse ambitsioon on madal ja 2030. aasta perspektiivis sisuliselt olematu, kuna eelnõu kohaselt ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks 2022. aasta taset.

"Seega eelnõu fookus on võimalike otsuste, tegevuste ja muutuste (taas) edasi lükkamisel kaugemasse tulevikku," ütleb Tamme.

Transpordisektorile pakutav heite vähendamise eesmärk on sektori võimalusi arvestades tema sõnul põhjendamatult madal ning teadliku puudujäägiga eesmärk põhineb soovil, et mujal ehk metsanduses ja maakasutuses tehtaks EL-is kokkulepitust enam.

Veel leiab Neste, et ministeeriumi ettepanek seada transpordisektori 2030. aasta ettepanek puudujäägiga põhineb meelevaldsel ja poolikul sobivate meetmete nimistul ning vigasel sisendil, sealhulgas sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsil. Ühtlasi nimetab Tamme kõlbmatuks transpordisektori lisameetmete sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi, kuna see on poolik ja kriitiliselt vigane.

Sunly: puuduvad selged suunised ja plaanid

Taastuvenergiatootja Sunly toob välja, et seaduse üks eesmärke on muuta elektritootmine alates 2040. aastast CO2 heite vabaks ja selleks nähakse ette uute fossiilseid kütuseid kasutavate gaasijaamade rajamine, sealhulgas riigihangete kaudu. Eelnõu seletuskirja kohaselt lähevad need jaamad alates 2040. aastast üle taastuvatele kütustele.

"Vastav selge suunis ja nõue eelnõu tekstis puudub. Tekib oht, et uued fossiilsetel allikatel töötavad gaasielektrijaamad tegelikult ei lähe üle taastuvatele kütustele, viies hoopis senisest suurema sõltuvuseni imporditavast maagaasist elektritootmises" kirjutas ettevõtte regulaatorsuhete juht Peeter Raudsik.

Sunly soovitab sõnastada eelnõu tekstis selged suunised riigihangete jaoks, millega tagataks uute fossiilkütustel põhinevate elektrijaamade järkjärguline üleminek taastuvatele kütustele.

Sunly toob välja, et energeetika ja majanduse elektrifitseerimine aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ning selles valguses on seatud eesmärgid soojatootmises ja transpordis igati mõistlikud. Samas puuduvad nende sektorite elektrifitseerimisele selged viited ja planeeritavate investeeringute loetelu ei kätke ühtki viidet tarbimise juhtimisele, milleks Eestis on Sunly hinnangul väga suur potentsiaal.

"Sunly soovitab kasutada erinevate sektorite elektrifitseerimise määra kui mõõdikut ja lisada tarbimise juhtimine prioriteetse valdkonnana eelnõusse ning selle seletuskirja," ütleb Raudsik.

Kolmandaks toob Sunly välja, et eelnõu seletuskirjas puuduvad viited uutele 2025–2026 toimuvatele maismaatuule- ja hübriidparkide vähempakkumistele, kuigi sees on viited meretuule vähempakkumiste kohta ning soovitab need viited eelnõu seletuskirja lisada.

Eesti Pank: riskid riigirahandusele vajavad kaardistamist

Eesti Pank teatas president Madis Mülleri allkirjastatud kirjas kliimaministeeriumile, et kliimaseaduses võiks välja tuua need kohad, kus riigi seatud eesmärk on ambitsioonikam kui rahvusvahelised kokkulepped. Keskpank põhjendas, et kuna mitmed muudatused võivad tuua kaasa kulude kasvu või piirata siinsete ettevõtete majandustegevust, peaks ambitsioonikamate eesmärkide seadmine olema selgelt põhjendatud.

"Energeetika valdkonnas tasuks kaaluda konkurentsivõime eksperdikogu
järeldust, et tarbijale soodsaima hinna tagamiseks tuleks koordineerida taastuvelektri tootmise eesmärke Läti, Leedu ja Soomega," soovitas Müller.

Müller märkis, et praegu on kasvuhoonegaaside vähendamiseks vajalike meetmete osas veel palju määramatust ja see teeb seaduse koondmõjude hindamise keeruliseks. Seniks, kuni osa olulist infot on puudu, tuleks järelduste tegemist vältida.

Samuti peaks Mülleri sõnul täiendama mõjuanalüüsi neis kohtades, kus suurte investeeringute majanduslikku tasuvust on põhjendatud väga pealiskaudselt.

"Detailsemat selgitust ja tausta avamist vajavad need meetmed, millel on arvestatav mõju hindade kasvule ja hinnatasemele tervikuna. Näiteks /.../ meretuuleparkide vähempakkumise skeem tähendab lisakulu elektritarbijatele, halvendades seeläbi siinsete ettevõtete hinnakonkurentsivõimet," tõi Müller välja.

Samuti tuleks tema sõnul kaardistada meetmete mõju ja riskid riigirahandusele ning hinnata riskide osas võimalikku vajadust lisatoetuste järele.

"Selleks, et mõista plaanitavate meetmete mõju riigirahanduse jätkusuutlikkusele, võiks kogu info avaliku sektori tulude ja kulude kohta koondada eelnõu seletuskirjas ühte koondtabelisse. Eraldi tasuks välja tuua CO2 müügist ja Euroopa Liidu fondidest planeeritud/prognoositud summad," soovitas Eesti Pank.

Keskkonnaühendused: eesmärgid on liiga tagasihoidlikud

Eelnõuga pole rahul ka keskkonnaühendused. Eesti keskkonnaühenduste koda, Päästame Eesti Metsad ning Fridays for Future Eesti ehk MTÜ Loodusvõlu peavad kliimaseaduses seatud eesmärke sedavõrd tagasihoidlikeks, et need ei võimalda kliimakriisi mõjude eest kaitsta ei inimesi, loodust ega majandust. Ühtlasi ei võimalda need täita Pariisi leppest tulevaid kohustusi.

"On selgusetu, kuidas ja mille alusel on kliimaministeerium välja arvutanud Eesti
üldised ja sektorite kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise eesmärgid. Eelnõu materjalides esitatud selgitused ja andmed on puudulikud, puudu on sisukad mõjuhinnangud, õiguslik analüüs eesmärkide piisavuse kohta ja arvutuskäigud meetmete kliimamõju kohta," loetlesid keskkonnaühendused seaduse vajakajäämisi.

Nad tõid välja, et juba seaduse eesmärk on nii üldiselt ja kirjult sõnastatud, et sellest ei ole võimalik üheselt aru saada. Lisaks jätab sõnastus ühenduste hinnangul mulje, nagu saaksid kliimamuutuste leevendamine ja majanduskasv olla võrdse kaaluga eesmärgid, ehkki Pariisi leppest tulenevate eesmärkide täitmine on õiguslik kohustus, mille täitmisel pole kaalutlusruumi.

Seaduse selle osa, mis puudutab konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna soodustamist, soovitasid keskkonnakaitsjad üldse välja jätta, sest säte on ebaselge ja seal ei ole välja toodud, milliste näitajate põhjal konkurentsivõimet hinnatakse.

Alusetuks peavad keskkonnaühendused kliimaministeeriumi väidet, et
olemasolevate tehnoloogiatega ei ole võimalik saavutada suuremat heitmete
vähendamist. Samuti leiavad nad, et eelnõuga taganeb Eesti varem seatud kliimaeesmärkidest, eelkõige riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK) seatud eesmärgist vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heitmeid 70 protsenti aastaks 2030.

"Eelnõus on selle asemel 59 protsenti. Samuti taganetakse alles hiljuti strateegias "Eesti 2035" seatud eesmärgist hoida koguheitmed aastaks 2035 alla kaheksa miljoni tonni, eelnõuga lõdvendatakse seda aga üle kahe miljoni tonni võrra ehk 10,2 miljoniks tonniks. Varem vastuvõetud kliimaeesmärkidest taganemine tähendaks Euroopa Liidu nõuete rikkumist," teatasid organisatsioonid.

Puidutööstused: kliimaseadus kiirendab majanduse allakäiku

Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL) teatas neljapäeval pressiteates, et kliimakindla majanduse seadus lükkab Eesti majanduse veel kiiremale allakäigule. Liidu esimehe Jaano Haidla sõnul toetavad nad eesmärki leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, kuid eelnõu neid eesmärke ei täida.

"Selle asemel on eelnõu koostajad keskendunud kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise üld- ja vahe-eesmärkide õiguslikule fikseerimisele. Tuleks aga fookusesse võtta realistlikud tegevused, mis looks eeldused nii kliimamuutuste väljakutsetega toimetulekuks kui ka majanduse, sealhulgas Eesti inimeste üldise heaolu kasvuks," ütles Haidla.

Praeguse eelnõu tulemusena väheneb tema sõnul eksportiva tööstussektori kindlustunne veelgi, mis suures pildis tähendab kolmandat aastat languses olevale majandusele jätkuvat allakäiku ning seda, et kliimakindluseks vajalikud investeeringud jäävad tegemata.

Haidla märkis, et seletuskirja kohaselt tuleb riigil 2040. aastaks investeerida kolm miljardit ja erasektoril 11 miljardit eurot, seega pole ilma erasektorita võimalik kliimaeesmärke täita.

"Seda arusaamatum on, et kliimaseadust ja sellega seonduvaid metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatusi soovitakse menetleda nii, et nende ühist mõju ei ole hinnatud. Samuti on ebaselge, millised on eelnõuga sätestatavad eesmärgid absoluutarvudes, milline on meetmete rakendamise graafik ja kust leitakse nendeks vahendid," lisas Haidla.

EMPL leiab, et eelnõuga ei tohiks edasi minna enne, kui vastavad mõjuanalüüsid on valmis ja nii mõjutatud osapooltele kui ka avalikkusele tutvustatud.

Sellel nädalal teatas ka Eesti tööandjate keskliit, et ei kooskõlasta kliimaseadust, sest selle eesmärk kasvatada majanduse konkurentsivõimet ja majanduskasvu soodustada jääb teoreetiliseks eelduseks, mitte praktiliselt läbimõeldud tulemuseks.

Tööandjate hinnangul ei paku seaduseelnõu praegusel kujul erasektorile vajalikku õigus- ja investeerimiskindlust, olles pelgalt sisutühi raamistik, mistõttu on seaduse vajalikkus ning positiivne mõju ettevõtluskeskkonnale küsitav.

Kultuuriministeerium juhib tähelepanu valglinnastumise ohtudele

Kultuuriministeerium märkis kooskõlastuse juurde, et kliimaseaduses on kliimamuutuste kohanemise eesmärgid liiga üldiselt sõnastatud ning selgelt tuleks paika panna hoonete olelusringi ja taaskasutuse ning säästva renoveerimise põhimõte.

"Tervelt 50 protsenti loodusressurssidest suundub ehitusse ning 50 protsenti energia lõpptarbimisest toimub just hoonetes. Nii on olemasolevate hoonete jätkuva kasutuse tagamine ja rekonstrueerimise soodustamine üks tõhusamaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid," põhjendab kultuuriministeerium.

Samuti ei saa ministeeriumi hinnangul jätta kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ühiskonna kujundamisel käsitlemata planeerimisega seotud tasandi probleeme.

"Näiteks tiheasustuse lubade kergekäeline väljaandmine on süsinikuheite seisukohast väga suure kaudse mõjuga – passiivmajad ei teeni oma eesmärki, kui neid ehitatakse planeeringuliselt aladele, kus saab elada vaid autot omades," tõi kultuuriminister Heidy Purga välja.

Ministeeriumi hinnangul on valglinnastumise pidurdamine kliimaeesmärkide saavutamiseks hädavajalik.

Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Nimelt tõi ministeerium välja, et eelnõus tuleks täpsustada, kas Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid on kooskõlas Pariisi kokkulepete ja Euroopa õigusaktidega.

"Leiame, et seletuskirjas ei ole praegu seaduseelnõu ja rahvusvaheliste kohustuste, sealhulgas Pariisi kokkuleppe eesmärkide kooskõla ammendavalt kirjeldatud," teatas välisminister Margus Tsahkna. "See oleks siiski vajalik. Viimastel aastatel on erinevatest riikidest näiteid, kus kohtuotsuste tulemusel on riigid (näiteks Saksamaa või Suurbritannia) olnud sunnitud juba vastuvõetud kliima- või energiaeesmärke karmistama."

Välisministeerium tõi välja, et nende kinnisvarast ja autopargist suurem osa asub väljaspool Eestit ja seetõttu tuleks täpsustada, kuidas mõjub eesmärkide täitmine välisministeeriumi välisriikides tegutsevaid struktuuriüksusi ja autoparki.

Ministeerium märkis, et lisaks esindusfunktsioonidele tegelevad nad maismaasõidukitega salastatud teabe ja diplomaatilise posti erivedudega ning VIP-külaliste vedamisega alarmsõidukitega politseieskordi saatel. Vahemaad on pikad ja turvakaalutlused ei luba sõidukiga kolonnist eemalduda. Välisriikide laadimisjaamade taristu ei pruugi aga alati piisav olla.

Seetõttu palub välisministeerium, et heitevaba autopargi saavutamise eesmärgi puhul jäetaks nende autopark arvestusest välja.

Kaitseministeerium soovib riigikaitsele erandit

Kaitseministeerium kooskõlastas eelnõu, kuid märkis, et sealt on ühe eesmärgina puudu kliimaneutraalsuse saavutamine ja see tuleks sinna lisada. Samuti ei ole seaduses välja toodud erisust riigikaitse valdkonnale, arvestades seda, et eesmärkide elluviimisel peab tagama kaitsevõime säilimise.

Seetõttu tegi kaitseministeerium ettepaneku lisada eelnõusse lause, et kliimaseaduse eesmärke täidetakse tagades, et see ei vähendaks riigi kaitsevõimet. Ka soovib ministeerium, et eelnõu sisaldaks ülevaadet, milliseid investeeringuid tuleb riigi- ja erasektoril kliimaeesmärkide saavutamiseks teha ning kuidas need mõjutavad Eesti majandust ja konkurentsivõimet.

Kaitseministeerium soovib, et eelnõu seletuskirjas toodaks täpsemalt välja kasvuhoonegaaside heite vähendamise meetmed, et oleks võimalik analüüsida selle sätte mõju riigikaitsevaldkonnale.

"Juhime tähelepanu, et kaitseministeeriumi valitsusala ülesanne on tagada riigi kaitsevõime, mis tähendab eritehnika kasutamist, sealhulgas ka rahuajal väljaõppel, mille 100-protsendilise töövõime tagamiseks on vajalik kasutada fossiilkütuseid. Seetõttu teeme ettepaneku kehtestada riigikaitsevaldkonnale fossiilkütuste toetamise osas erand, mille alusel võib fossiilkütuseid riigikaitselistes tegevustes kasutada," teatas kaitseminister Hanno Pevkur.

Lisaks juhib kaitseministeerium tähelepanu, et eelnõus on üldine ja ebamäärane sõnastus, näiteks "heitkogust vähendatakse", mis ei võimalda aru saada, kes selle eest vastutab. Seega tuleks ka seadusesse lisada täpne viide vastutavatele isikutele või asutustele.

Kliimaseadusega soovitakse muuta ka ehitusseadustikku ja planeerimisseadustiku rakendamist, nii et edaspidi tuleks välja arvutada püstitatavate hoonete olelusring ja süsinikujalajälg ja muudatus hakkaks osaliselt kehtima juba tuleva aasta keskel.

Eesti linnade ja valdade liit juhtis kliimaministeeriumi tähelepanu sellele, et seoses hoone olelusringi süsinikujalajälje arvutustulemuste kontrollimisega suureneb kohalike omavalitsuste ametnike töömaht.

"Vajalik oleks eelnevalt hinnata, kas või kuivõrd tuleb omavalitsustele juurde uusi ülesandeid seoses nende nõuete täitmise kontrollimisega ja kuidas ning millistest allikatest rahastatakse püstitatud eesmärke ja seadusega pandud kohustusi. Samuti jääb ebaselgeks, milliseks kujunevad ning millistes allikatest kaetakse rahalised kohustused eelnõus märgitud eesmärkide elluviimiseks," teatas liit.

Tallinna linn pole kliimaseadusele samuti tagasisidet saatnud, kuid linnapea Jevgeni Ossinovski kirjutas teisipäeval avaldatud arvamusloos, et kliimakindla majanduse eelnõu on sedavõrd toores, et selle vastuvõtmine ei anna juba tehtavale tööle erinevatel tasemetel midagi juurde.

"Juba selle seaduse nimi tulistab probleemi tuumast kaarega mööda, sest kliimakindlaks tuleb muuta meie ühiskond tervikuna, mitte ainult majandus. Majandus (nagu iga teine inimtegevuse valdkond) peab kohanema kliimapoliitika vajadustega, mis sulgevad teatud uksi, aga avavad ka hulgaliselt uusi," lausus Ossinovski.

Tõsisema probleemina tõi ta välja, et eelnõu ei reguleeri selgelt riigi ja omavalitsusüksuste rolli ning jätab käsitlemata olulised probleemid. Ka oli eelnõu väljatöötamisel kaasamine linnapea hinnangul vormiline ja näiline.

Kasemets pole kriitikaga nõus

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets sõnas Vikerraadio saates "Reporteritund" kriitilist tagasisidet kommenteerides, et kliimaseaduse arutelud on olnud väga intensiivsed. Ta märkis, et seaduse ettevalmistamises osalenud ütlevad, et kõiki nende arvamusi ei võetud arvesse ning kõik on veidi rahulolematud, kuid aasta jooksul arutelud muutusid.

"Kui alustasime sellest, et mitte midagi pole võimalik teha /.../, siis päris kiiresti jõuti arutelude käigus konstruktiivse aruteluni, mis need lahendused päriselt on," lausus ta.

Seetõttu võib Kasemetsa hinnangul ministeeriumi poolt rahul olla, et nad on suutnud kokku panna plaani, mis kindlasti kliimaeesmärgid täidab.

"Ma sellega nõus ei ole, et see seadus kuidagi majandust vähendab või piirab. Vastupidi, ta annab raami sellele, et me tegelikult suurte kliimamuutuste ajastul saaksime konkurentsivõimeliselt edasi minna ja ta kindlasti näitab suunda, et vanamoodi kõigis valdkondades me edasi minna ei saa," ütles kantsler.

Kasemets lisas, et mitte ainult Eestis, vaid laiemalt nii kogu maailmas kui Euroopas pole suudetud kliimaeesmärke täita, sest me pole piisavalt tegelenud uute tehnoloogiate ja majanduse konkurentsivõimega.

"Mingis mõttes on see sõnum, et me peame sellele rohkem tähelepanu pöörama, ainult keskkonna kaitsmisest ei piisa," lausus Kasemets.

Tähtajaks jätsid kliimaseadusele kooskõlastuse saatmata sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, regionaal- ja põllumajandusministeerium, siseministeerium, justiitsministeerium, haridus- ja teadusministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.