Atlandi-ülene kokkulepe võib Lõuna-Ameerikast pärit odava toidu tuua eurooplaste lauale. See võib aga kahjustada Prantsuse põllumeeste konkurentsivõimet ning süvendada Macroni probleeme veelgi. 

Politico kirjutab, et Macroni poliitiline mõjuvõim on vähenenud ja Pariisil hakkab leppe peatamiseks aeg otsa saama. Euroopa Komisjon ning ka Saksamaa ja Hispaania tahavad lähiajal leppe sõlmida. 

Prantsusmaa talunikud omavad aga kodumaal suurt mõjuvõimu.

Prantsuse uurimiskeskuse CEPII ökonomist Francois Chimits ütles samuti, et Prantsuse avalik arvamus kaitseb väga oma põllumajandussektorit. 

"On raske mõista, kuidas Prantsuse valitsus ja selle nõrk poliitiline toetus parlamendis suudaksid Mercosuri kaubandusleppe üle elada," ütles Chimits. 

Varem oli Pariisil EL-is piisavalt poliitilist mõjuvõimu, et lepingu sõlmimist takistada. See mõju aga väheneb, kuna Macroni partei sai viimastel EL-i ja parlamendivalimistel lüüa. 

Nüüd on riigis võimul Michel Barnier' vähemusvalitsus, vasakpoolne ühendus Uus Rahvarinne püüdis juba valitsusele umbusaldust avaldada, aga see ei läinud korda, tänu parempopulistlikuks peetavale Marine Le Peni erakonnale.

Aeg tiksub nüüd aga Prantsusmaa kahjuks. EL-i ja Mercosuri läbirääkijad kohtusid 7.–9. oktoobril Brasiilias, et kõnelustega edasi minna. Lepingu toetajad eeldavad, et edusamme võidakse teha ka novembris Rio de Janeiros toimuval G20 juhtivate majanduste grupi tippkohtumisel. 

Tehniliselt sai leping valmis juba 2019. aastal, siis tuli aga koroonapandeemia. Seejärel on lepingule vastuseisu avaldatud, kuna see võib kahjustada Euroopa põllumeeste konkurentsivõimet. Mercosuri riigid aga muretsevad, et lepingu tõttu peavad nad hakkama täitma EL-i kliimaeesmärke.

Prantsusmaa on siiski rõhutanud, et Pariis pole otseselt vastu vabakaubandusleppele, riik pigem soovib, et keskkonna- ja põllumajandusnõuded oleksid täidetud. Samuti toetab tehingut suur osa Prantsusmaa töötlevast tööstusest.