"Seisin mitu tundi riigikogu ees. Ja pean küll ütlema, et parim argument riigikogu rolli suurendamise vastu riigieelarve menetluses on viis minutit riigikogu debatti," ütles Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. "See süvenemise ja huvi määr räägib vastu kõigile neile, kes räägivad, et riigikogu peaks eelarvet rohkem muutma. Ma olen pikki aastaid sama väitnud, et see poliitiline suva, mis seal domineerib, tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida. Ja sellepärast on ka valitsus see, kes esitab eelarve ainsana ja sellepärast on ka sellised punktid, mis piiravad eelarve muutmist, seadusse kirjutatud," lisas ta.

Ligi sõnul ei paistnud riigikogu liikmete küsimustest huvi eelarvepoliitika vastu, vaid soov peita oma küsimustesse valeinformatsiooni ning esitada oma jutupunkte. "See on päris masendav lugu tegelikult seda stenogrammi vaadata," märkis ta.

Sellega seoses kritiseeris rahandusminister ka ajakirjandust, kes opositsiooni esinemisi kajastab: "Võtame ette suurmees Urmas Reinsalu (Isamaa esimees), kes suutis kolme minutiga öelda neli valet ja tema video on siis [meedias] esiküljel. Ta räägib, kuidas rahvas vaesub, kuidas majandus langeb, kuidas valitsemiskulud kasvavad ja mis see veel oli… Ma olen enne tegelikult pidanud ettekande, kus on ametlikud andmed, faktid, sealhulgas, et valitsemiskulud vähenevad, sealhulgas, et majandus on kasvu teel, et jalad on põhjas ja asi kõige hullem ei ole ja tegelikult täpsustanud ka seda rahva vaesuse asja, mis on viimasel paaril aastal olnud ja mis järgmisel aastal juhtub."

"Aga mis eetrisse saab, on suurmeeste praalimine sel teemal, et meid tegelikult ei huvita, meid huvitavad oma jutupunktid," lisas ta.

Ligi kritiseeris ka neid, kes heidavad eelarvekavale ette vähest läbipaistvust: "See jutt läbipaistmatusest on kahjuks haaranud suuresti kogu eelarve debati ja varjutanud seda - just nimelt muutnud läbipaistmatuks selle, et tegelikult me riigirahanduse olukord on raske. See on käest lastud just sellise retoorika peidus ja mis seal salata – sellise tühikargamise taustal."

"Sellises olukorras öelda, et tegelikult peaks riigikogu eelarve üle rohkem otsustama – minu suu ei paindu. Ja sõltumata sellest, kas ma olen riigikogus või valitsuses, ma väidan seda sama. Süvenemise ja huvi aste on liiga madal selleks, et midagi väga seal lõdvendada," võttis rahandusminister oma seisukoha kokku.

Tsahkna toetas Ligit

Ligile avaldas valitsuse pressikonverentsil toetust ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200), kes ütles, et rahandusministri öelduga suures osas nõus.

"Riigieelarve esimene lugemine parlamendis on väga tähtis sisuliselt, aga välja tuli nagu tuli. Võtke Jürgeni juttu tõsiselt. Inimestele tuleb anda debatti sisuliselt, mitte lihtsalt puusa pealt hinnanguid, et kõik on halvasti. Tehakse olulisi otsuseid ja muudatusi selle eelarvega, mis on majanduspoliitilised muudatused, mis on kulude muudatused ja mis mõjutavad inimeste elusid. Ja öelda valede põhjal, et kõik läheb lihtsalt halvemaks, siis see ei ole õige meie inimeste suhtes," rõhutas Tsahkna.

Akkermanni hinnangul ei peagi riigikogu detaile puudutavaid otsuseid tegema

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) kaitses kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" riigieelarve vähest detailsust, öeldes riigikogu roll ongi teha suurema üldistustasemega otsuseid.

Saatejuhi küsimusele, et kui rahvasaadik sooviks näiteks teha ettepaneku Vanemuise teatrile eraldatava summa jagamiseks mõne teise teatriga, siis kuidas teab ta teatrile eraldatava summa suurust, vastas Akkermann, et riigikogu tegeleb suurema detailsusastmega ning teatrite vahel raha jagamist otsustab ministeerium ja see ongi parem variant, sest ministeeriumis töötavad valdkonnaga tuttavad spetsialistid. 

Riigikogu liikmed saavad Akkermanni sõnul küsida ministri käest, kas ta peaks mõistlikuks ühe teatri eelarvest raha teise tõsta. "Seda, et riigikogu liikmel tekib uitmõte, et tahan nüüd sellelt teatrilt ära võtta, sest mulle see ooper ei meeldi, näiteks et ma tahan Endlale tõsta, sest mulle Draamateater ei meeldi – siis ma ei peaks saama seda teha, sest see on minu suva otsus. Riigikogu liige ei tohiks saada teha suvaotsuseid," ütles ta. 

"Minister töötab välja reeglid, kuidas etendusasutuste vahel riigi toetust jaotatakse. Lepitakse kokku metoodika, kuidas raha jaotamine toimub," sõnas Akkermann, lisades, et sellist otsust ei peaks riigikogu tasemele tooma, sest riigikogu ei jaksa sel tasemel otsuseid langetada.

"Riigikogus seda kompetentsi ei ole. Riigikogu saab ikkagi vaadata, missugune on meie eelarvepositsioon, kui suured on sotsiaaltoetused, kui palju kulutame kaitsele, kui palju majandusele."

TULINE SÕNAVAHETUS RIIGIKOGUS

Rahandusminister Jürgen Ligi ja opositsioonisaadikute vahel läks riigieelarve esimesel lugemisel tuliseks sõnavahetuseks, kus Ligi heitis saadikutele korduvalt ette, et nad esitavad kohatuid küsimusi. Tegime mõned nopped Ligi vastustest saadikutele. Kes soovib näha ka küsimusi ja pikemaid vastuseid, saab neid lugeda riigikogu stenogrammist.

Vastuses Aleksandr Tšaplõgiline: "Õnneks mina ei pea riiki selliseks kraaniks, mida tuleb keerata ja siis heaolu hakkab välja voolama. Ei, riik on ühistöö, kokkulepe nende inimeste endi raha eest, mitte mitte partei ja valitsuse raha eest."

Helle-Moonika Helmele: "Puder ja kapsad, aga kahjuks kuidagi halvasti maitsestatud. Katsuge … Ma ei tea, koolis ikka oli see, et kui koolikirjand tuli teha, siis anti teema ette ja oli kirjutamise aeg antud, aga te ühe minuti sisse suudate keerata totaalse jama. Nii et mul on valida, mida ma vastan."

Lauri Laatsile: "Palju on öelda, et ma olen vana koolimees. Ma päris koolimees ei ole olnud, ma olen õpetaja paberid saanud küll, aga ma olen vana loodusmees oma esimeselt akadeemiliselt kraadilt."

Anastassia Kovalenko-Kõlvartile: "Minu soovitus teile: ärge valetage, ärge tänitage kogu aeg. (Saalist hõigatakse midagi.) Kui te tahate päris küsimuse küsida, siis küsige. See on väga inetu, kui te panete kokku minu erinevaid vastuseid erinevatele küsimustele ja väidate sellist asja, et ma söön konserve sellepärast, et mulle ei maksta palka või on see … (Saalist öeldakse midagi.) Ma ei ole mitte midagi sellist öelnud."

Rene Kokale: "Ma jõudsin siia õigeks ajaks paberitega tänu sellele, et tormasin kell 7 veel ministeeriumisse, sest selgus, et tehnilistel põhjustel ma ei saa kätte oma kõnet. Ma tavaliselt kõnesid ei pea, ei kirjuta üles, aga siin eelarve puhul ma seda tegin, ei saanud seda kätte tehnilistel põhjustel. Ja kommunikatsiooniinimesed olid tööl ja aitasid oma jõuga. Minu arvuti ei töötanud. On probleeme, ministri arvuti töötab väga halvasti, jookseb kinni, ma ei pääsenud postkasti kõigele lisaks. Aga kommunikatsiooni inimesed … istusid seal ja olid ainsad, kes kell 7 olid tööl. Nii et ma neid ei halvustaks."

Helle-Moonika Helmele: "Miks peaks üks mõisaproua arvama, et ta ei ole küllalt silmapaistev, et ta peab tingimata ka labane olema igas küsimuses. Te olite seda, tunnistage. Täiesti tarbetud jalahoobid oponendi pihta. Seda ei ole vaja."

Mart Helmele: "Mart, ma mõtlen, kas sinu abikaasa sulle ka kodus ütleb, et sa oled fossiil ja sulle peaks kehtestama aktsiisi. Kas see on leedilik suhtlemisviis või sa džentelmenina kiidad kõik heaks?"

Anastassia Kovalenko-Kõlvartile: "See, et te olete naisterahvas, ei anna teile õigust valetada ja laimata, aga seda te tegite jälle."