Tallinna linnavalitsuse teatel osaleb abilinnapea Madle Lippus kolmapäeval USA saatkonnahoone ehituse alustamise pidulikul tähistamisel. Siiski on ehitamisest asi veel kaugel, sest detailplaneeringut ministeeriumite ühishoone tagusele platsile alles koostatakse. Lippus täpsustaski, et kolmapäeval pannakse endisele lastestaadionile saatkonna silt.

8. oktoobril saatis Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro ameeriklastele kirja, kus tuletas meelde, et piirkonna elanikke ühendav Uue Maailma Selts ei toeta planeeringut enne, kui saavutatakse selged kokkulepped, kuidas kompenseeritakse kohalikele haljasalast ilmajäämine.

Osa kompensatsioonimeetmetele kuluvast rahast peaks tulema Ühendriikidelt, ütles Madle Lippus, kelle sõnul on USA ka ise ümbritsevast linnaruumist huvitatud. "Meil on üldiselt kaasrahastamise kokkulepe, mis näeb ette konkreetse valemi alusel arendusega funktsionaalselt seotud objektidesse panustamise," kirjeldas Lippus ERR-ile määrust, mille järgi taolised kokkulepped sõlmitakse.

Karro märkis oma kirjas, et valemi järgi tuleks USA-l maksta 215 000 eurot. Samas lisas ta, et selle summaga ei pruugi asi piirduda.

"Antud juhul toob arenduse realiseerimine kaasa vajaduse vaadata ümbritsevat linnaruumi terviklikult ja ennaktempos välja ehitada saatkonda ümbritsev tänavaruum," teatas Karro. Ta juhtis tähelepanu, et vajalike arendustega on seotud suured kulud ning et linnal endal pole lähiaastatel kavas piirkonda avalikult kasutatavaid ehitisi rajada. Sestap on Karro sõnul vaja kokku leppida suuremas kaasfinantseerimise summas.

Seda, et kokku võib leppida suuremas summas, sõnas ka Lippus. "Aga milline see täpselt olema saab ja kuidas see kujuneb, nende detailsete aruteludeni me veel jõudnud ei ole," ütles Lippus.

Kolm võimalikku tänavat

Martin Karro sõnul on linn juba mõnda aega erinevate objektide asjus aru pidanud. Tema sõnul püüdsid ametnikud välja valida selliseid objekte, mis tooks asulasse rohelust juurde. Mitmed võimalikud kohad pakkus varem välja Uue Maailma Selts.

"Ümberkaudu on osaliselt linna käes, osaliselt eraomandis selliseid kohti, kuhu saaks teha pargi," rääkis seltsi juhatuse liige Kristel Abel. "Näiteks Virmalise ja Kristiina tänava vahelisel alal, kus on Luha lasteaed ja kus on praegu autode parkimisala."

Karro kinnitusel kaaluti tosinat erinevat objekti ning erinevate eraomandis olevate kinnistute omandamist. Siiski lisas ta, et kuna kaasrahastamise lepingusse on mõistlik panna selge ajalise perspektiiviga projekte, ei ole mõtet arvestada objektidega, mille linnale omandamine sõltub eraomanike soovidest.

Sestap pakkus amet omalt poolt välja kolm võimalikku objekti. Suur-Ameerika tänava terviklik või osaline rekonstrueerimine maksaks ameti hinnangul 40-60 miljonit eurot, Väike-Ameerika tänava rekonstrueerimine maksaks 1,5-2,5 miljonit eurot ning Koidu tänava rekonstrueerimine umbes 10 miljonit eurot.

Kui suur võiks olla Tallinna linna ja kui suur Ameerika Ühendriikide panus, Karro ei täpsustanud ning palus ameeriklastelt tagasisidet hiljemalt 4. novembriks.

Madle Lippus ütles, et rahast veel juttu pole tehtud.

"See ongi asi, mis kujuneb läbirääkimiste tulemusel," sõnas Lippus ning lubas, et millalgi kujundatakse läbirääkimisteks ka linnapoolne positsioon.

Kristel Abel ütles, et linna seniste teadete järgi peaks Koidu tänava rekonstrueerimine niikuinii plaanis olema. Sestap eelistaks ta kolmest valikuvariandist Väike-Ameerika tänava korrastamist.

"Meie jaoks on hästi oluline liikluskorraldus. Saatkonna esindajad on meile küll üritanud selgitada, et nad hakkavad kõik jala ja äärmisel juhul jalgratastega käima. Aga juba superministeeriumist on näha, et Väike-Ameerika tänav on väga täis pargitud ja seal liikuda ning üle tee minna on päris jube," sõnas Abel.

Kas kolme meetri laiune haljasala elumajade ees on piisav?

Küsimus, kes maksab kinni ümbruskonna tänavavõrgu kordategemise, on siiski vaid üks osa  arutelust. Linnaplaneerimise ameti kirja kokkuvõttes seisab palve viia arendaja pakutud planeeringulahendus vastavusse nende märkustega, mille amet septembris tegi.

Nimelt saatis Karro septembris ka teise kirja, kus võeti põhjalikult lahti juunis esitatud planeeringulahendus.

Lippus ütles, et peamine arutelu saatkonnaga käib avaliku ruumi ja saatkonna territooriumi haljastuse üle.

"See on oluline kasvõi seetõttu, et seal kõrval asutvad eluhooned. Ja et need vaated oleksid meeldivad," sõnas Lippus.

Nii näiteks juhtis linnaplaneerimise amet tähelepanu, et endise staadioni Toom-Kuninga tänava poolses otsas on juba kortermajad ning neid peaks saatkonnast eraldama puudega kaetud puhvertsoon.

Arendaja pakutud lahenduses kinnitatakse, et linna sooviga arvestati ja haljastuse jaoks jäeti kolme meetri laiune maariba. Muist kortermajade poolsest krundiosast võtaks enda alla saatkonna keldrisse viivad kaldteed kuid arendaja kinnitusel mahub haljastust ka nende kaldteede vahele.

Tallinna linnaplaneerimise ameti kinnitusel pole see ettepanek piisav.

"Hoonestatavale krundile planeeritud lahendus avaldab mõju krundiga piirnevale elukeskkonnale," märkis Karro ning juhtis tähelepanu, et muist saatkonna krundile kavandatavast haljastusest jääks praeguse lahenduse järgi hoopis superministeeriumi poole.

"Palume jätkuvalt kaaluda autoliftide kavandamist, mis võimaldaks jätta senisest enam krundi pinda haljastuse rajamiseks," kirjutas Karro.

Lippus rõhutas, et saatkonna planeering võib läbirääkimiste käigus veel tublisti muutuda ning et linn ei hoia kinni sellest, kui lai täpselt peab mõni haljastatud riba olema. "See, mis on planeeringu puhul oluline, ongi kogu alal tervikuna kvaliteetide hoidmine," sõnas Lippus.

Kas inimene mahub kahe hoone vahelt läbi?

Muuhulgas juhtis linnaplaneerimise amet tähelepanu ka varasemale ettepanekule rajada saatkonna ja superministeeriumi vahele kergliiklejate läbipääs.

"Virmalise tänava mõttelise pikenduse kavandamisest ei ole võimalik praegu loobuda arvestades Tallinna linna kavatsust rajada üks järgmisest trammiteedest Liivalaia tänavale ning perspektiivis pikendada trammiteed Suur-Ameerika tänavale," kirjutas Karro septembris.

Juunis pakutud planeeringulahenduses tõdetakse, et kahe hoone vahelist läbipääsu ei saa kavandada krundi väiksuse tõttu. Planeeringu koostajad märkisid, et Ameerika Ühendriikide saatkonnad on tavaliselt suurematel kruntidel.

Lippus ütles, et linnaplaneerimise amet on läbipääsu oluliseks pidanud, et parandada ühendust Uue Maailma asumi ja Tuvi pargi vahel. Ühtlasi viitas ka tema kavandatavale ühistranspordipeatusele. Siiski tõdes ta, et aruteludes peab arvestama ka saatkonna soovidega.

"Eks meil ka need plaanid muudkui täpsustuvad," sõnas Lippus ning märkis, et võib-olla tulevad ühistranspordipeatused hoopis mujale, kui seni mõeldi. "Et kas see ligipääs peab olema just läbi Virmalise tänava või on mõistlik see teha ministeeriumi ette, selles osas me enda plaane kogu aeg täiendavalt selgitame."

Lippus rõhutas, et paljude asjade üle saab läbi rääkida.

Sama lugu on näiteks arhitektuurikonkursiga. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja märkis oma kirjas, et kohaspetsiifilise lahenduse leidmiseks on arhitektuurikonkurss vajalik. "Oleme nõus kaaluma ettepanekuid konkursi formaadi osas," lisas ta.

"Konkursile ei pea kaasama Eesti osalejaid," täpsustas Lippus. "Me ei käsitle seda traditsioonilise arhitektuurikonkursina Eesti mõistes, sest need reeglid, mis sellele kohalduvad, on teistsugused. Aga oluline on see, et konkreetsele hoonele lahenduse leidmiseks mängitakse läbi erinevaid võimalusi."

Küsimust, kas ebatraditsioonilise arhitektuurikonkursi žüriis peaks olema ka Tallinna linnavalitsuse ja arhitektide liidu esindaja, pole Lippuse sõnul veel arutatud.