Elektri börsimarginaalid võivad kerkida paari euro võrra megavatt-tunnist
Desünkroniseerimine toob endaga kaasa bilansikulude kasvu, mis elektrihinda üle kandudes tähendaks ka börsimarginaalide tõusu. Elektrimüüjate sõnul on mõju raske prognoosida, kuid ilmselt oleks hinnakasv paar eurot megavatt-tunnist.
Eesti Gaasi portfellihalduse juhi Kristofer Vähi sõnul koosnebki elektri börsipakettide marginaal suuresti bilansikulust, mistõttu avaldaks desünkroniseerimiskulude lisamine bilansikulusse marginaalile olulist mõju.
"Teisalt kogu elektrihinnas ja -kulus on selle marginaali osa väike. Mõju suurust on täna raske hinnata, kuna täpset lahendust riigi poolt pole veel selgunud," ütles Vähi.
Enefiti energiatoodete juhi Sander Randveri sõnul praeguse väljavaate kohaselt bilansikulu ei lange, see kas jääb samaks või tõuseb natuke. "Kui börsipakettide marginaal tõuseb, siis prognoositavalt kuni 2-3 euro võrra megavatt-tunnis," ütles ta.
Võrdluseks oli möödunud kuul keskmine elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas 84,15 eurot megavatt-tunni eest. Talvel jääb see prognooside kohaselt 100 euro juurde megavatt-tunni eest.
Randver märkis, et bilansikulu suurenemise korral ei ole vahet, kas tarbija on börsipaketil või plaanib sõlmida fikseeritud elektripaketti, sest see hind mõjutab mõlemat.
"Küll aga ei puuduta see neid inimesi, kellel on juba olemas fikseeritud elektripakett," sõnas Randver ja lisas, et börsipaketis saab elektrimüüja hinda muuta 30-päevase etteteatamisega.
Alexela energiakaubanduse portfellijuht Kalvi Nõu nentis, et bilansielektri hinnad on Balti riikides tõusuteel ja desünkroniseerimisega tõusevad eelduslikult veelgi, kuid turg on äraootaval seisukohal.
"Marginaale on vaja tõsta, et kulu tagasi teenida – minu hinnangul turg on täna natuke veel äraootaval seisukohal, jälgitakse bilansiturul toimuvat suure tähelepanuga lähikuudel," ütles Nõu. Tema sõnul pole turul aktiivset liikumist näha, et keegi tahaks asuda hinda tõstma.
Sagedusreservide kulude katmine on veel lahtine
Teine teema on aga sagedusreservide kulude katmine. Kui algselt tahtis Elering sagedusreservi ostu rahastamiseks nii elektritootjatele kui ka tarbijatele bilansitasu kehtestamist, siis möödunud nädalal andis kliimaministeerium Eleringile suunise metoodikat muuta, kuna Eesti tootjaid ja tarbijaid koheldaks muidu Läti ja Leedu omadega võrreldes ebavõrdselt.
Seega on sagedusreservide tasu arvele lisandumine vähemalt pooleks aastaks edasi lükatud ja kaetakse ülekoormustasust.
"Hästi tähtis on see, mis sagedusreservi meetmest edasi saab. Kas seda kompenseeritakse ülekoormustasu arvelt edasi või hakkavad selle eest maksma tarbijad ja tootjad," ütles Nõu.
Nõu sõnul oleks turu vaatest vaja võimalikult vara teada, mis metoodika valitakse, et teada, kuidas kliendilepinguid hinnastada. "Keeruline on seda teha. Me ei tea, mis poole aasta pärast saama hakkab, kas see selgub ühe, kahe või nelja kuu pärast," ütles ta.
"Meie vaates oleks tore lahendus, kui Eleringi ülekoormustasu arvelt toimuks jätkuv kompenseerimine tarbijatele. See on ka meie hinnangul aus lahendus," ütles Nõu.
Enefiti hinnangul tähendaks sagedusreservide tasu rakendamine tarbijatele ja tootjatele 5,31 eurost kulu megavatt-tunni kohta, kuid Randver märkis, et selle teema osas veel täit selgust ei ole.
Toimetaja: Barbara Oja