Elektrivõrdlusportaali elektrihind.ee alusel on Eestis võimalik näiteks aastas 2400 kilovatt-tundi elektrit tarbival majapidamisel (selles suurusjärgus võiks minna elektrit kahetoalises korteris - toim.) fikseerida oma elektri hind 12,69 sendi tasemel kilovatt-tunni kohta.

Soome sarnase võrdlussaidi sahkonhinta.fi alusel küsitaks seal 9,1 senti kilovatt-tunnist ja Rootsi portaali elpriskollen.se kohaselt Stockholmis 7,38 senti kilovatt-tunni kohta.

Seega on Soomes võimalik tarbijal elektri hind fikseerida Eesti omast 28,3 protsenti soodsamalt ja Rootsi kodutarbijal 41,8 protsenti odavamalt kui Eestis.

Sarnaselt on ka börsipakettidega. Kui Eestis küsitakse odavaimas paketis 2400-kilovatt-tunnise aastatarbimise puhul marginaali 0,64 senti kilovatt-tunni kohta, siis Soomes 0,42 senti ja Rootsis 0,54 senti. Ehk vastavalt 34,4 ja 15,8 protsenti vähem.

Olukord on sarnane ka suurema tarbimise puhul, näiteks 12 000 kilovatt-tundi aastas, mis vastab suurele korterile või väiksemale majale.

Eestit lõunanaabritega võrreldes on näited erinevad. Läti võrdlusportaali elektroenergija.lv kohaselt on Lätis näiteks 2400 kilovatti aastas tarbiva majapidamise fikseeritud hind Eesti omast kaheksa protsenti kallim, aga börsipaketi marginaal 29 protsenti odavam.

Leedu skaiciuokle.vert.lt kohaselt jällegi Leedus, mis mõned aastad tagasi asus oma elektri jaemüügiturgu liberaliseerima, on odavaim fikseeritud pakett Eesti omast 4,3 protsenti odavam, aga börsipaketi marginaal üle kolme korra suurem.

Hindade erisuse tingib olukord, kus Skandinaavias toodetakse suur osa vajaminevast energiast tuuma- ja hüdroelektrijaamades, mis viib hinna alla. Eesti-Läti-Leedu piirkonnal ei ole Skandinaaviaga piisavalt ühendusi, et igal ajal hinnad võrdsed oleksid. Samuti ei ole Balti piirkonnas mägede puudumise tõttu kuigi palju hüdroressursse ega ka töötavaid tuumajaamu.

Eesti ja naabrite elektrihinna võrdlus:

Allikad: elektrihind.ee, sahkonhinta.fi, elpriskollen.se, elektroenergija.lv ja skaiciuokle.vert.lt.