Kohus mõistis pankrotihaldur Veli Kraavi suures ulatuses omastamises süüdi
Harju maakohus tunnistas Veli Kraavi kokkuleppemenetluses süüdi ametiisikuna suures ulatuses omastamises ning mõistis talle karistuseks ühe aasta ja 10 kuud vangistust.
Karistuse hulka arvatakse eelvangistuses viibitud kaks päeva, seega tuleb tal reaalselt vangis olla üks aasta, üheksa kuud ja 28 päeva.
Kohus mõistis Kraavilt riigi tuludesse välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha 1230 eurot ning määratud kaitsja tasu 1537,20 eurot ehk kokku 2767,20 eurot.
Kohus kinnitas kokkuleppe ka selles osas, et SA-lt Virumaa Muuseumid tellitud eksperthinnangu ning kunsti transpordi ja pakkimisega seotud kulud kokku 4262,8 eurot jäid Eesti riigi kanda. Ühtlasi tühistas kohus varasema kohtumäärusega kolmandale isikule V.P.-le kuuluvale korteriomandile Eesti riigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 46 135 eurot, mis varem tagas riigi võimalikku konfiskeerimisnõuet.
Veli Kraavit süüdistati ametiisikuna suures ulatuses toime pandud omastamises mitme aasta vältel, millega ta tekitas kannatanutele ligi 1,483 miljonit eurot varalist kahju.
Süüdistuse kohaselt tegutses Kraavi juriidiliste ja füüsiliste isikute pankrotihaldurina ning pööras talle usaldatud 27 kannatanu pankrotivara ebaseaduslikult enda ja kolmandate isikute kasuks. Süüdistuse kohaselt tegutses Kraavi pankrotihaldurina advokaadibüroo Lextal ning OÜ Kraavi & Partnerid kaudu.
Kraavi, kaitsja ja prokuratuur sõlmisid 9. oktoobril kokkuleppe, mille kohaselt on talle mõistetav karistus vangistus üks aasta ja 10 kuud.
Kohus leidis neljapäeval, et süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Kraavi karistusseadustiku paragrahvi 201 lõike 2 punktide 2 ja 3 järgi süüdi mõista ning kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle ja seaduse nõuetele, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.
Kohus selgitas, et poolte vahel kokku lepitud karistuse osas ei olnud ühtegi asjaolu, mis poleks vastanud süü suurusele. Samas tuli arvestada muu hulgas kuriteoga tekitatud kahju suurusega, asjaoluga, et kriminaalmenetlus sai alguse juba 2020. aastal ning et ametiisiku poolt suures ulatuses omastamise keskmine sanktsioonimäär on kaks ja pool aastat ehk rohkem, kui antud juhul kokku lepiti.
Seega kõiki asjaolusid arvestades pidas kohus kokku lepitud karistust põhjendatuks. Kohus lisas otsust kuulutades juurde, et süüdistatav tegi säärase kokkuleppega nõustumise ja vastutuse võtmisega suure sammu, sest julgus ja suutlikkus võtta vastutust on väärt kapital edaspidiseks.
Kohtuotsus ei ole veel jõustunud, apellatsiooni saab piiratud juhtudel esitada 15 päeva jooksul.
Tsiviilhagide nõuete menetlemine on pooleli
Neljapäeval kohtus kinnitatud kokkulepe ei sisaldanud enam kannatanute tsiviilhagisid ega kahjunõudeid. Varasema kokkuleppe tagastas kohus prokuratuurile selle aasta oktoobri alguses, sest see sisaldas kannatanute tsiviilhagisid, mis ei vastanud seadusele ning mida tegelikult pidanuks kohus jätma läbi vaatamata.
Kokkuleppemenetluses ei saanud kohus paraku tsiviilhagisid ise läbi vaatamata jätta, sest talle pole sellist õigust seadusega ette nähtud. Küll aga sai seda pärast kokkuleppe tagastamist teha prokuratuur, mida see ka tegi.
Tsiviilhagid tuli läbi vaatamata jätta põhjusel, et kõiki neid nõudeid tuleb menetleda Veli Kraavi paralleelselt toimuvas eraisiku pankrotimenetluses, mis on senini pooleli.
Seaduse mõte on see, et võlgniku pankroti korral ei tekiks lubamatuid paralleelmenetlusi, et keegi kannatanutest ei saaks eelist hoopis näiteks kriminaalmenetluse läbi, et kõiki võlausaldajaid koheldaks võrdselt ning kõiki nõudeid võlgniku vastu menetletaks võlgniku pankrotimenetluses.
Toimetaja: Karin Koppel