Eesti Panga vanemökonomist Mari Tamme sõnul tuleb laenumaksevõimet hinnata üldisema majandusolukorra taustal ning viimased kaks aastat on olnud majanduslangus, laenumaksed on intressimäärade tõustes aga suurenenud.

"Ootame majanduse taastumist, aga ootuste kohaselt see taastumine ei saa olema väga kiire ega järsk. Ebamäärasus edasise majandusarengu suhtes on küllaltki suur. Ühest küljest ei ole väga palju häid uudiseid välisnõudluse osas, samal ajal on ettevõtete konkurentsivõime kriiside ajal kannatada saanud," rääkis Tamm.

Ebamäärasusele lisavad Tamme sõnul lisakaalu ka geopoliitilised riskid, mis võivad maksevõimet nõrgestada ja mõjutada ka pankade rahastamist. Selliseks riskiks on Eesti puhul eelkõige Venemaa ja Ukraina sõjaga seonduv, aga ka protektsionistliku poliitika laiem levik, mis võib kaasa tuua kaubanduspiiranguid, tarneahelate katkeid ja toormehinna muutusi.

Positiivselt mõjutab Eesti turgu intressitsükli pöördumine, mis laenumakseid vähendab ja nii ettevõtete kui ka perede olukorda leevendab.

Ettevõtted on sel aastal pidanud hakkama saama viimase ligi 15 aasta suurimate intressikuludega, mis ulatuvad 30 protsendini ettevõtlussektori ärikasumist. Eelmises majanduskriisis ulatusid need 75 protsendini.

Majapidamiste laenumaksevõimet on aidanud hoida tugev tööturg ja jätkunud keskmise palga kasv, ütles Tamm.

Tamm sõnas, et kasvanud on probleemsete tarbimislaenude hulk, mis on aga majanduslanguse perioodil oodatav. Kui kokku on probleemsete laenude osakaal panganduses alla 0,4 protsendi laenuportfellist, siis tarbimislaenude segmendis ulatus see kolmandas kvartalis 2,6 protsendini.

Eluasemelaenudest on probleemsed 0,2 protsenti ja ettevõtete puhul jääb see 0,4 protsendi juurde.

Eluasemeturu aktiivsus on majanduslanguse ja madala kindlustunde tõttu langenud, pangad on seetõttu hakanud meelitama üksteise kliente. See on suurendanud konkurentsi ja langetanud intressimarginaale, keskpanga hinnangul võib aga olla oht, et tugevas konkurentsis muutuvad laenutingimused liiga leebeks. Seetõttu soovitab Eesti Pank pankadel siiski hinnata klientidega seonduvaid riske jätkuvalt konservatiivselt.

Tulevast aastast on lisakapitalipuhvri nõue ka Coop Pangal ja Bigbankil

Keskpanga hinnangul on Eesti pangandussektori kapitalipuhvrid suurte erakorraliste dividendimaksete tõttu vähenenud, kuid sektori kapitaliseerituse tase on jätkuvalt üsnagi kõrge.

Suurte pankade helded dividendimaksed on ületanud eelmisel aastal pankade teenitud kasumit ehk ootamatu suure kriisi puhul oleks pankadel vähem vahendeid laenukahjumite katmiseks ja laenuandmise jätkamiseks. Keskpanga hinnangul on lähituleviku vaates pankade kapitalipuhvrid aga piisavad ka juhuks, kui laenukahjumid peaksid kasvama.

Kuna oht laenukahjumite tekkeks pole aga möödas, jättis keskpank vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude 1,5 protsendi tasemele.

Tulevast aastast liigituvad turuosa järjepideva kasvu tõttu Coop Pank ja Bigbank finantssüsteemi stabiilsuse vaatest oluliseks pangaks. Eesti Pank kehtestas selle tõttu neile lisaks 0,5 protsendi suuruse kapitalipuhvri nõude. Veelgi suurema turuosaga pankadele ehk Swedbankile, SEB-le, LHV-le ja Luminorile kehtib juba varem täiendav kapitalipuhvri nõue kaks protsenti.