"Nad on liberaalid. /.../ Meie väärtused on sarnased. Me kutsusime Parempoolseid – tulge, teeme koos, sest Eesti 200 mõte oli moodustada platvorm nendele ideedele, mitte ehitada ühele või teisele inimesele oma parteid. Ja ma ei välista seda, miks mitte. Et 2027. aasta eel näiteks tuleb ühiskonnast tellimus ja soov ja võib-olla saavad inimesed aru, et isiklik huvi ei ole kõige tähtsam. Paneme seljad kokku, läheme muudame Eesti riiki. Kõik on võimalik," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnul ongi väga suur osa Parempoolsete programmist maha kopeeritud Eesti 200 programmist.

"Ma olen seda ise oma nahal kogenud ka varem. Aga ma ei ole täna selles positsioonis. Mina ei ole pidanud ei läbirääkimisi ega midagi. Aga minu soovitus on väga selge. Kui inimesed tahavad tulla poliitikasse või kui nad on poliitikas, nagu Eesti 200 inimesed, siis nad ei tohi ära unustada, miks nad tulid. Ja nad ei tohi hakata mõtlema selle peale, et nad peaksid saama tagasivalituks. Nad peaksid pühendama sellele, mida nad tahavad teha ja kui on võimalik kellegagi koos teha, siis jumala pärast, tulebki teha," lausus ta.

Erakonna liikmetele ei oleks Eesti 200 kadumine dramaatiline

Tsahkna sõnul ei oleks Eesti 200 kadumine Eesti riigile hea, aga see ei ole dramaatiline erakonna liikmetele, kellel on jätkuvalt olemas oskused teha midagi muud.

"Ma mäletan ka ühte päris asutamisaegset koosolekut, kus ei olnudki veel selge, kas keegi tahab teha erakonda või mitte. Aga et kui teha, siis äkki teeks niimoodi, et teeks selle programmi ära nelja aastaga. Kellelgi ei ole olnud soovi erakonda teha, et siia jääda tuhandeks aastaks. Nii nagu need vanad erakonnad on, et see on elustiilivärk juba, et ma olen parlamendi liige olnud juba kolm ringi ja tahaks veel olla," rääkis Tsahkna.

"Aga ma arvan, Eesti riigile on vaja väga selget paremtsentristliku liberaalse vaatega progressiivset erakonda. Sotsid täna asuvad üksi seal vasakul pool, ega neil ka väga hästi ei lähe. Isamaa on EKRE-ga ikkagi väga sarnane tükk. Kui me vaatame inimeste tahet, siis oleks loogiline, et vähemalt kaks sellist erakonda on olemas. Üks võib-olla on suurem, rohkem selline establishment'i erakond, kes on nii-öelda riigi valitsemisele pühendunud ja võib-olla maailmavaade on hägusem. Aga sellist teravat reformimeelset erakonda on kindlasti Eestile vaja 2027. aastast edasi," arutles Tsahkna.

Uutel erakondadel on raske

Tsahkna sõnul on uutel erakondadel väga keeruline jääda pikaajaliselt Eesti poliitikas kestma.

"Kahjuks on see nõnda, et kõik uued erakonnad, kes on üldse suutnud läbi murda sellest kaitserõngast, mis paratamatult on ju vanematel erakondadel, siis kahjuks on Eestis nõnda olnud, et minu mälu järgi praktiliselt kõik uued erakonnad, kes on tulnud, nad enam teist ringi ei ole teinud," sõnas Tsahkna.

"On kohutav edulugu teha nullist erakond inimestega, kes ei ole kuskilt üle jooksnud, kellest valdav osa on oma valdkonna eksperdid, kes tulid uute inimestena," lisas ta.

"Kui me vaatame, et me oleme pidanud kahed koalitsiooniläbirääkimised, väga sisuliselt saavutanud kokkulepped, mida täna ellu viiakse, mida me ise saame ellu viia valitsuses, siis see on metsikult suur koormus sellele uuele organisatsioonile. Ja kindlasti need kasvuraskused on, need peavadki olema," lausus ta veel.

"Ma ise loodan, et Eesti 200 jätkab, et inimesed saavad anda ilma igasuguse propagandata hinnangu nendele tegudele, mida saabki hakata hindama, ma arvan, seal kuskil enne 2027. aastat, kus on ka mingid tulemused," ütles Tsahkna.

Tsahkna ütles veel, et praeguse tunnetuse järgi ta kohalikel valimistel kandideerida ei kavatse.