Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise koalitsioonierakondade eelnõu, millega soovitakse kolmandate riikide kodanikelt võtta ära kohalike omavalitsuste valimiste hääletusõigus. Keskerakond eelnõu ei toetanud.

Kõlvarti sõnul jääb talle arusaamatuks, miks tegeldakse praegu teemaga, mis ei lahenda suuremaid probleeme.

"Kas meil päriselt teisi probleeme pole – kolmandat aasta majandus langeb, maksud kasvavad. /.../ Miks me muudame põhiseadust olukorras, kus meil on teised probleemid, mida lahendada? Kas me soovime, et (Venemaa presidendil Vladimir) Putinil oleks mälestussammas meie põhiseaduses? /.../ Kas tõepoolest on nii, et põhiseaduse muutmisega käib tiitlivõistluste korraldamine, kes on kõige eestimeelsem?" lausus ta.

"Minu seisukoht on pragmaatiline: mida me sellega lahendame? /.../ Ma tean probleeme, mida see juurde toob," lisas Kõlvart.

Kõlvart märkis, et kui valimisõiguse võtmisega soovitakse vältida seda, et Eesti riigi vastu meelestatud võõrriigi kodakondsusega inimesed saaks Eesti asjadesse sekkuda, siis sellised inimesed on julgeolekuasutuste poolt kaardistatud ning nendega tegeldakse nagunii.

Kõlvart ütles, et käiakse küll põhiseaduse muutmise peamise põhjendusena välja julgeolekuoht, kuid sotsiaaldemokraatide kompromissile minek justkui näitaks, et seda argumenti kasutatakse nii, nagu poliitiline olukord parajasti nõuab.

"Ma tuletaksin meelde, et lugupeetud siseminister (Lauri Läänemets), kes on ka sotsiaaldemokraatide juht, veel mõni nädal tagasi kasutas argumente: et vastupidi, kui me võtame valimisõiguse, tekitame julgeolekuohu. Ja siis ta ütleb, et teeme kompromissi. Kuidas on võimalik teha julgeolekuküsimustes kompromissi, küsin mina," lausus Kõlvart.

Kõlvart nõustus, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel valimisõiguse võtmine mõjutab nii mõneski omavalitsuses valimistulemusi, ning kui mõni poliitik väidab, et pole selle peale mõelnud, ei räägi ta täit tõtt.

"Kui küsite poliitikute käest, siis nad ütlevad, et see ei ole mingi teema, et nad pole selle peale mõelnud. Aga kõik mõtlevad," nentis ta.

Kõlvart: Narva võimupööre toimus seepärast, et Toots püüdis asju muuta

Narva linnas on tekkimas uus koalitsioon, kus sotsiaaldemokraat Katri Raik on loomas võimuliitu endise keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini juhitud fraktsiooniga ning sellega jääks Keskerakond Narvas opositsiooni.

Kõlvart nentis, et nii Stalnuhhinil kui ka Raikil tekkis unikaalne võimalus: esimene saab kätte maksta Keskerakonnale erakonnast väljaheitmise eest ning teine saab endale linnapea ametikoha. "Mõlemad unistused on peaaegu täidetud," ütles ta.

Kõlvart selgitas, et pinged said Narvas alguse sellest, kui keskerakondlasest linnapea Jaan Toots soovis muuta linnavalitsuse struktuuri ning reformida linnasüsteemi. "Stalnuhhin oli sellele vastu ja tal oli võimalus kokku leppida Katri Raikiga, kelle valik oli linnapea koht," nentis Kõlvart.

Kõlvarti sõnul annab Narvas opositsioonis olemine Keskerakonnale võimaluse puhastumiseks ning vähem kui aasta pärast toimuvatel kohalikel valimistel saab näha, millise valiku teevad Narva elanikud.