Kolmapäeval andis rahvusringhäälingule intervjuu endine Eesti 200 esimees Margus Tsahkna, kes viitas mitmel korral, et erakond peab mõtlema ka sellele, kuidas edasi minna ja üks võimalik variant on teha rohkem koostööd teiste
erakondadega ja eelkõige Parempoolsetega.

Samal seisukohal on ka  Eesti 200 praegune esimees, haridusminister Kristina Kallas, kes ütles neljapäeval ERR-ile, et kõik uued inimesed, kes on poliitikas, peaksid konsolideeruma ja liberaalne parempoolne maailmavaade, mida jagavad nii Parempoolsed kui ka Eesti 200, annab selleks võimaluse.

Kallase sõnul pole asi selles, et Eesti 200 Parempoolseteta hakkama ei saaks.

"Meie soov on saada rohkem inimesi poliitikasse osalema, et [parempoolsel poliitikal] oleks tugevam jõud," sõnas Kallas.

Siim-Valmar Kiisler Parempoolsetest oli Eesti 200 suhtes kriitiline.

"Eesti 200 on oma loomisest saadik minu arust teinud selle vea, et ei ole ennast selgelt defineerinud parem-vasak teljel. Parempoolsed vastupidi, on väga selgelt ennast defineerinud maailmavaateliselt parempoolse erakonnana, meile on tähtis, et maksukoormus oleks madal," ütles Kiisler.

"Selles kontekstis on raske koostööd leida. Kui nüüd Eesti 200 on otsustanud meelt parandada, siis neil on tegelikult selleks praegu väga hea võimalus,
et just praegu on riigikogus arutlusel uued maksud ja uued maksutõusud. Need ei ole veel lõplikult vastu võetud, kuigi Eesti 200 on kaasa aidanud nende jõudmisele riigikokku, aga ma kutsun Eesti 200 kõigepealt üles hääletama
uute maksude ja maksutõusude vastu ja reaalselt toetama riigi kulude jõulist kärpimist ja riigi kokkutõmbamist. See oleks nende poolt esimene selge samm muutumisel parempoolsemaks erakonnaks," rääkis Kiisler.

Kiisler kinnitas, et Eesti 200 ei ole Parempoolsetega ühendust võtnud ega rääkinud võimalikust koostööst või ühinemisest. "Me ei ole rääkinud nendel teemadel omavahel," sõnas Kiisler.

Kiisler rääkis ka, et Parempoolsete ülesanne on valijatele näidata, et Reformierakond ei ole kahjuks enam parempoolne erakond, nagu ta kunagi on olnud.

"Isamaa ei ole kahjuks enam parempoolne erakond, nagu ta kunagi on olnud.
Ja ka Eesti 200 võib ju sõnades väita, nagu parempoolsed, aga tegudes ei ole nad seda kinnitanud. Meie ülesanne on inimestele näidata, milline on sisuline parempoolsus, mis tähendab reaalselt suuremat vabadust meie ettevõtetele ja suuremat vabadust meie inimestele ning väiksemat maksukoormust," sõnas Kiisler.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatava iganädalase küsitluse kolmapäeval avaldatud andmetest selgus, et Eesti 200 toetus on parlamendierakondadest kõige väiksem – neli protsenti. Neid edestab parlamendiväline erakond Parempoolsed 4,8 protsendiga.