Tänavu veebruaris pärast aastaid kestnud vaidlusi saatis valitsus riigikokku eelnõu, mille jõul tekiks Eesti õigusesse täiesti uus menetlusliik – trahviga lõppev haldusmenetlus. Riigikogu esimese lugemise läbis eelnõu aprillis, kuid teise lugemiseni pole tänaseni jõutud.

Kuna Eesti pidi Euroopa Liidu konkurentsiõigust puudutava direktiivi üle võtma juba 2021. aastal, maksab riik venitamise eest iga päev 600 eurot trahvi. Riigikogu majanduskomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Jaak Aab juhtis tähelepanu, et Euroopa Kohus arutab praegu Euroopa Komisjoni kaebust, mis võib päevase trahvisumma kümme korda kõrgemale kergitada.

Seda, et asi jääb venima, võis aimata juba pärast veebruarikuist valitsuse otsust. Ehkki justiitsministeeriumi esialgse plaani järgi pidanuks haldustrahvi määrama konkurentsiamet, jõudis valitsus kokkuleppele pisut keerulisemas lahenduses – trahvi üle otsustaks eelnõu järgi halduskohus.

See aga nõudis põhimõttelist muutust halduskohtumenetluses. Mai lõpus kinnitasid justiitsministeeriumi ametnikud, et pakuvad täpsustused riigikogule välja hiljemalt sügiseks.

"Kuna suvel ütles justiitsministeerium, et nemad sellega edasi ei tegele, siis mina palusin riigikohtult Ivo Pilvingu kantseleilt ametiabi korras neid samu täiendusi, et need oleks lõpuni kirjutatud sellises vormis, et me saaksime nad muudatustena eelnõusse sisse viia," rääkis Jaak Aab ERR-ile.

Komisjonis eelnõu menetlemist juhtiv reformierakondlane Mario Kadastik ütles, et põhimõtteliselt võiks komisjon nüüd asjaga edasi liikuda.

"Kõik puuduvad rakendusaktid on olemas ja need saab teise lugemise käigus sisse viia," sõnas Kadastik. "Aga hetkel veel läbirääkimised käivad, et kas me jõuame selles osas konsensusele või mis seal edasi saab."

Justiitsminister pakkus välja alternatiivsed eelnõud

Justiitsministeeriumi ametnike suvise meelemuutuse taga peitub juulikuine valitsusvahetus. Ehkki valitsuserakonnad jäid samaks, läks justiitsministri portfell Eesti 200 kätte. Eesti 200 on haldustrahvi mõttesse algusest peale skeptiliselt suhtunud.

Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta juhtis tähelepanu, et uude koalitsioonileppesse kirjutati põhimõte, mille järgi tuleb riigis dubleerimist vähendada. Ta märkis, et seni on trahvide üle otsustatud maakohtus.

"Ja kui me tahame, et lisaks maakohtule oleks meil veel üks kohus, kes seni on kaitsnud inimesi ülemäärase riigivõimu eest aga nüüd hakkaks riigi nimel trahve määrama, siis tuleks selleks eraldi kohtumenetlus luua, mis dubleeriks täies ulatuses olemasolevat trahvide määramist maakohtus," selgitas Pakosta.

Kuna sellist lähenemist Pakosta ei toeta, tuli ta juba augustis välja kahe alternatiivse eelnõu versiooniga. Neist üks arvestaks paljuski senise eelnõuga aga suunaks trahviotsuse maakohtusse. Teise versiooni järgi kasutataks konkurentsirikkumistega tegelemiseks väärteomenetlust.

"See oleks kõige ökonoomsem ja kõige efektiivsem viis ja võimaldaks Eesti tarbijate jaoks kõige kiiremini õiglast olukorda saavutada," ütles Pakosta. Tema sõnul saab edasi liikuda selle versiooniga, mida toetavad ka koalitsioonipartnerid. Minister ise eelistaks väärteomenetluse kohandamist.

Pakosta viitas, et sarnasel moel on Euroopa Liidu direktiive üle võetud andmekaitse ja finantsjärelevalve valdkonnas.

"Väärteomenetlus on sobiv viis," kordas Pakosta. "Seda me oleme näinud juba seniste haldustrahvide puhul aga värskelt ka vaenukõne vaidlustes Euroopa Komisjoniga, kes on kinnitanud meile mustvalgel, et väärteomenetlus pole mitte mingil juhul kriminaalmenetlus, mida konkurentsiõiguse direktiiv kasutada ei luba."

Pakosta: ministeerium uut kooskõlastusringi korraldama ei hakka

Augustis, kui Pakosta oma mõtteid esimest korda majanduskomisjoniga jagas, ütles Aab enda sõnul, et komisjon saab tegeleda vaid selle variandiga, mis on valitsuses heaks kiidetud.

"Sisulist muudatust valitsuse algatatud eelnõule me komisjonis küll teha ei saa. See peaks tulema uuesti valitsusest. Nii näevad ka kõik protseduurireeglid ette," sõnas Aab.

Pakosta ütles, et ta soovibki saada oma muudatusettepanekutele partnerite heakskiitu. Kui tal see õnnestub, saadaks valitsus riigikogule uue eelnõu tervikteksti muudatusettepanekuna.

Mario Kadastik märkis, et kui tegu on põhimõtteliselt uue eelnõuga, tuleks läbi teha ka kogu vastav protseduur. "Koos kõigi kooskõlastuste ja kõige muuga," sõnas Kadastik. "Ja see tekitaks ka küsimuse, kas see reaalselt muudaks konkurentsiõigust rakendatavaks."

Ka justiitsministeeriumi ametnikud ütlesid maikuus, et menetlusviisi muutmine eeldaks vähemalt aasta pikkust ettevalmistust.

Liisa-Ly Pakosta märkis, et kaasamisringe on korraldanud nii justiitsministeerium kui majanduskomisjon ning paljudel on edasise osas kujunenud üsna selged seisukohad. Ta juhtis tähelepanu, et riigikohtu hinnangul sobiksid nii väärteo- kui haldusmenetlus ning et ettevõtlusorganisatsioonid sooviksid konkurentsiõiguse ülevõtmist läbi väärteomenetluse.

"Mina ei näe, et täiendavat kooskõlastusringi oleks vaja teha," sõnas Pakosta. "Kõik vajalikud kaasamised saab riigikogu majanduskomisjon teha."