Korrake palun üle, kellele kliimaseadust vaja on?

Seda on vaja eelkõige selleks, et kõik need investeeringud, mis me Eestis teeme, läheksid õiges suunas; et me lapsed ei peaks hiljem maksma kallist hinda valede ja lühinägelike otsuste eest.

Vaadates kommentaare, siis jääb küll mulje, et seda seadust ei ole kellelegi vaja. Ei ettevõtjatele, ei keskkonnakaitsjatele, ei peaministrile... Vähemalt sellisel kujul.

Mina arvan siiski, et käia plaani järgi on kindlasti parem kui sihitult ekselda või... Ütleme nii, et kindlus on parem kui ebakindlus.

Ka halva plaani järgi käia (on parem)?

Ei, ma arvan, et see on väga mõistlik ja realistlik plaan. Kui me vaatame, kui palju oleme tööd selle nimel, et saada aru, millise tempoga me suudame kliimaneutraalsuseni liikuda; millised on need valdkonnad, kus me suudame liikuda rohkem; kus on vaja endale anda aru – näiteks põllumajanduses meil on suhteliselt tagasihoidlik eesmärk. Aga energeetikas me juba täna oleme Eestis ületanud selle eesmärgi, mille me oleme Euroopas kokku leppinud aastaks 2030, et heidet vähendada – täna me oleme sellest teinud juba tiba rohkem, sest meie energeetika alguspunkt oli väga pruun

Aga miks siis keegi ei usu neid eesmärke, mis te olete eelnõusse kirja pannud?

Ma arvan, et igaüks vaatab oma vaatenurgast. Meie ülesanne on otsida see punkt, mis on realistlikult tehtud. Ja see seadus ju seab kohustused eelkõige riigile endale. Üksiksisikutele ja ettevõtjatele see pigem annab kätte suunad ja põhimõtted. Kliimanõukogu, kus ka ettevõtjad, teadlased olid esindatud, täna ka kiitis nende põhimõtete lahti kirjutamist, et me oleksime kindlad, et kõik meie investeeringud läheksid puhta majanduse kasvu suunas.

Olete sattunud kuidagi jaburasse olukorda – pikalt ettevalmistatud ja mitmeid kordi muudetud seadus ja nüüd ütleb peaminister, kes selle kunagi ise algatas, et tegelikult pole sellega kiiret.

Ma arvan, et peaminister nägi ka seda valitsuse istungil, et tõepoolest, maailm on sellest aru saanud, et loodusressursid ei ole lõpmatud – paljud pinged ja sõjad maailmas on sellest tingitud. Meil sotsiaaldemokraadid soovisid ühelt poolt ambitsiooni kõvasti tõsta, teiselt poolt nende minister (Lauri Läänemets) oli väga murelik, milline see mõju on regioonides ja inimestele.

Suvel kooskõlastamisele saadetud kliimaseaduse versioon tekitas küsimusi nii ettevõtjates kui ka looduskaitsjates, ohtralt kriitikat jagasid ka ministeeriumid. Mis te siis teete, kui ajalugu kordub?

Inimese aju on nii ehitatud, et negatiivne peabki saama rohkem tähelepanu, et me oleksime kaitstud. Aga ma arvan, et siin (eelnõus) on ka väga palju head, palju seda, mis annab puhtale majandusele hoogu ja tagab selle, et meie lastele jääb ka puhas elukeskkond.