Eestis müüakse Hiina serveritega ühenduses olevaid elektriautosid
Maailma ühe suurima pistikhübriidide ja elektrisõidukite tootja, Hiina ettevõtte BYD autosid saab nüüd ametlikult osta Tartus ja Tallinnas. BYD on saanud Euroopa Liidult liigse riigiabi eest 17-protsendilised lisatariifid ja selle autod on Hiinas paiknevate serveritega ühenduses.
Maailma üks suurim elektriautode ja pistikhübriidide tootja on enamikule Eesti inimestest tundmatu Hiina kontsern BYD. Eesti registris on praegu kokku viis BYD sõidukit, aga möödunud aastal tootis ettevõte kokku kolm miljonit sõidukit. Nüüd hakkab Inchcape neid müüma nii Tallinnas kui ka Tartus, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meil on valikus vaid BYD elektriajamiga sõidukid ja pistikhübriidid. Me proovime kõnetada mõlemaid kliendisegmente. Nagu te teate, siis Eestis on elektrisõidukeid umbes viis protsenti turust, seega me ei eelda, et meie müügitulemus ületaks märgatavalt tavapärast elektrisõidukite turuosa," ütles Inchcape Eesti juht Yannis Rossonis.
BYD, mis sel aastal sai Euroopalt liigse riigiabi Eest 17-protsendiliselt lisatariifid, on hinna poolest siiski odavam kui näiteks Volkswageni või Tesla võrreldavad mudelid.
"Ta on üllataval kombel rohkem auto kui Tesla. Kui Tesla on nutiseade ratastel, siis vanakooli autoajakirjaniku jaoks on see veidi rohkem auto. See ei ole ühe arvuti peale üles ehitatud kogu funktsioneerimine, kuid siin on tavalise auto moodi erinevad ajud, mis otsustavad erinevaid asju. Ja teine asi on see, et siin autodes on füüsilisi nuppe," rääkis Autolehe ajakirjanik Kert Avasalu.
BYD peamine mure on jätkuvalt kaubamärgi tundmatus ja maine Hiinas toodetust. Kuigi autodele pakutakse võrdlemisi pikka garantiid, ei ole selgust, kuidas nad ka tegelikult Eestis vastu peavad ja mis saab nende järelturuväärtustest. Autod on Hiinas paiknevate serveritega ühenduses.
"Minu teada pole BYD-l andmekeskust Euroopas. See tähendab, et BYD andmed asuvad siiski kõik Hiinas. Kuidas BYD või mingi teine Hiina firma neid andmeid kasutab, seda me ei tea. Aga ma arvan, et me peaksime selle üle mures olema, et need andmed ei ole meil endal," ütles rahvusvahelise kaitsekeskuse nooremteadur Toomas Hanso.
Majandusministeerium ütles, et mures oleks põhjust olla, kui autofirmat kontrolliks riik. Aga kuna nii ei ole, ei ole muretsemiseks põhjust.
Hiljem majandusministeerium lisas, et küberturvalisuse risk tekib siis, kui riik omab kontrolli tootja üle või tootja andmete töötlemise ja kasutamise tarneahel pole läbipaistev ja selge – mis andmeid ja kuidas kogustakse, kes pääsevad andmetele ligi, sealhulgas kas neile pääseb ligi Hiina riik, ning mida andmetega edasi tehakse. Kui BYD müüdavad autod on Hiinas paiknevate serveritega ühenduses ning riigil tekib seeläbi neile andmetele ligipääs, siis tekib sellest küberturvalisuse risk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov