Meedias ringleb viimasel ajal üha enam jutte võimalikest rahukõnelustest Ukrainas käiva sõja lõpetamiseks. Indrek Kannik ütles "Ukraina stuudios", et osaliselt on see tingitud Donald Trumpi peatsest USA presidendi ametisse astumisest.

"Trump on ju korduvalt lubanud, et ta lõpetab selle sõja. Enne valimisi ta lubas, et lõpetab selle 24 tunniga. Nüüd õnneks on sellised momendid ta retoorikas kadunud, aga ta on lubanud, et lõpetab selle sõja ja võimalikult kiiresti. Selles, et tal see soov on, ei ole põhjust kahelda, ta tõepoolest räägib sellest ka erinevatel kohtumistel. Aga kas tal on nüüd väga selge plaan, kuidas seda teha ja väga detailne plaan? Pigem mulje on, et seda detailset plaani tänasel hetkel veel ei ole. Ma arvan, et kogu see Trumpiga seonduv ja Trumpi rahuläbirääkimiste retoorika on olnud ka see põhjus, miks paljud teised sellest teemast on haaranud," rääkis Kannik.

Kanniku hinnangul ei ole ei ole Venemaa huvitatud rahuläbirääkimistest olukorras, kus ta küll aeglaselt, kuid siiski rindejoonel edasi liigub.

"Venemaa võimud on seda ka väga erinevatel tasanditel üsna korduvalt viimase paari kuu jooksul välja deklareerinud. Nad on öelnud, et jah, me võiksime rahust läbirääkida siis, kui lisaks rahuga Ukrainale saabub ka kogu Euroopa julgeolekustruktuuri läbivaatamine. Põhimõtteliselt lähevad nad tagasi 2021. aasta detsembri ultimaatumi juurde, kus läänele öeldi, et NATO piir peab minema külma sõja aegsele joonele tagasi, mis tähendab, et Poola, Tšehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi tuleks sisuliselt NATO sõjalisest struktuurist kõrvaldada. Sellisele kokkuleppele Venemaa ei jõua praegusel hetkel, mis tähendab, et sisuliselt ta ei ole ka tegelikult rahust huvitatud," selgitas ta.

Osa lääneriikidest on viimasel ajal üha rohkem rääkinud ka kaitsekulutuste tõstmisest. Samas ei ole riikide seas üksmeelt Ukraina toetamise suurendamises.

"Ma ütleks üldpilti vaadates, et alates selle sõja praeguse faasi, Venemaa täiemahulise agressiooni algusest on NATO ja Euroopa Liit ikkagi mõlemad olnud selle sõja teemal üsnagi üksmeelsed. Kui on organisatsioonid, kus ühte kuulub 27 ja teise rohkem kui 30 riiki, siis 100-protsendilist vaadete ühtsust ei tule kunagi. Ja me peame ka seda aktsepteerima, et Portugali ja Hispaania julgeolekumured on veidi erinevad meie julgeolekumuredest. Nii et selles mõttes, er 100-protsendiliselt kõigil on täpselt üks arvamus, igas küsimuses seda ei juhtu, aga neid eriarvamusi on suudetud küllaltki hästi ühendada," rääkis Kannik.

"Mina selles suurt probleemi ei näe, kui mõni riik pingutab veel rohkem, kui nad peavad seda vajalikuks, ja siis püüavad teisi veenda, et tehke ka nüüd rohkem," lisas ta.

Kaitsekulude tõstmises on aga Kanniku sõnul Eestil Trumpi näol liitlane.

"Ma arvan, et selles küsimuses me saame Donald Trumpis endale kindlasti hea liitlase, Trump kindlasti nõuab Euroopa riikidelt suuremat kulutamist. Siin on temaga raske mitte nõustuda selles mõttes, et Euroopa on jäänud Ameerikast selles osas kõvasti maha," ütles Kannik.