Ringkonnakohus tühistas esmase õiguskaitse hundijahi vaidluses
Tallinna ringkonnakohus rahuldas esmaspäeval keskkonnaameti määruskaebuse ning tühistas Tallinna halduskohtu 3. detsembril tehtud määruse, millega peatati hundijaht kohtumenetluse ajaks.
Keskkonnaamet vaidlustas Tallinna halduskohtu määruse, mis peatas 2024/2025. jahihooajaks kehtestatud 90 hundi küttimise. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei võtnud piisavalt arvesse keskkonnaameti väiteid ja esitatud tõendeid, mis näitasid, et keskkonnaameti määratud küttimismaht ei kahjusta hundi asurkonna soodsat kaitsestaatust.
Ringkonnakohtu hinnangul on huntide arvukus Eestis viimastel aastatel kasvanud ning küttimismahu määramisel on lähtutud teaduslikult põhjendatud andmetest. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud, sest vaidlusaluse korralduse peatamine tooks kaasa märkimisväärseid kahjusid karjakasvatajatele ning avalikule huvile.
Kohus lisas, et edasistes menetlustes tuleb siiski põhjalikumalt kontrollida, kas hundi kaitsestaatuse hindamisel on järgitud loodusdirektiivi nõudeid.
Tallinna ringkonnakohtu määrus on lõplik ning seda ei saa edasi kaevata.
Huntide arvukus on suurenenud
Keskkonnaamet otsustas, et hundi poolt tekitatud kahjude ennetamiseks ja vähendamiseks toimuva jahi käigus tohib esimese osana küttida 90 looma. Küttimislimiiti täiendatakse hundi täpsema leviku ja arvukuse andmete laekumisel novembrikuu jooksul. Hundijahti on lubatud meil pidada 1. novembrist veebruari lõpuni.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et Eestis läheb hundil väga hästi ning hundi arvukus on võrreldes kolme eelneva aastaga suurenenud. "Praeguseks on meil keskkonnaagentuuri info põhjal kindlalt teada 27 huntide pesakonna olemasolu. Lumikatte saabudes andmestik täieneb ning seega on meil tõenäoliselt üle 30 pesakonna," rääkis Kukk.
Paraku kaasnevad huntide arvukuse tõusuga ka probleemid. "Oleme ohjamiskavaga näinud ette huntide arvukuse hoidmise vahemikus 20-30 pesakonda, samal ajal hoides kahjustused kontrolli all. Kõrgema arvukuse korral liiguvad hundid uutesse piirkondadesse, kus elupaik ei ole nii kvaliteetne ja sellest lähtuvalt ka looduslik toidubaas puudulik ning seetõttu võivad põhjustada karjakasvatusele suuremaid kahjusid. Sellel aastal torkab murdmiste osas silma Valga ja Tartumaa, kus on murtud üle 160 looma," selgitas Leelo Kukk.