Musk kirjutas oma arvamusloos, et Saksamaa on avanud oma piirid väga paljudele migrantidele ja ehkki seda tehti humanitaarkaalutlustel, on see viinud suurte kultuuriliste ja sotsiaalsete pingeteni, vahendas Times.

"Asi pole ksenofoobias, vaid tagamises, et Saksamaa ei kaotaks globaliseerumist taga ajades oma identiteeti," kirjutas Musk, kelle USA tulevane president Donald Trump on määranud oma administratsiooni koosseisuvälisele ametikohale.

Maailma rikkaima inimese hinnangul on traditsioonilised parteid Saksamaal läbi kukkunud, sest nende poliitika on viinud majandusseisaku ja sotsiaalsete rahutusteni ning rahvuslik identiteet on murenenud.

"Kuigi AfD-d kirjeldatakse paremäärmuslikuna, esindab see poliitilist realismi, mis resoneerub paljude sakslaste arvamusega, kes tunnevad, et võimud ignoreerivad nende muresid," seisis Muski arvamusloos.

Pärast loo ilmumist teatas Welt am Sonntagi arvamusrubriigi juhataja Eva Marie Kogel, et esitas lahkumisavalduse. Ta teatas sotsiaalmeedias, et on alati nautinud arvamustoimetuse juhtimist.

"Täna ilmus Welt am Sonntagis Elon Muski tekst. Eile pärast [ajalehel] trükkiminekut esitasin oma lahkumisavalduse," kirjutas Kogel.

Ajalehe peatoimetaja Jan Philipp Burgard ja selle ametisse astuv väljaandja Ulf Poschardt tegid seepeale ühisavalduse, kus Kogeli lahkumist kritiseerisid.

"Demokraatia ja ajakirjandus arenevad tänu sõnavabadusele," teatasid nad ja lisasid, et see hõlmab ka polariseerivaid arvamusi ja nende ajakirjanduslikku käsitlemist.

Immigratsiooniteema on Saksamaal detsembris taas teravamalt päevakorda tõusnud, sest viis päeva enne jõule sõitis Magdeburgi jõuluturul Taleb al-Abdulmohseni juhitud auto rahvahulga sekka, surmates viis ja vigastades üle 200 inimest.

Saksamaa siseminister Nancy Faeser ütles neljapäeval, et AfD ei tohiks rünnakut poliitilistel eesmärkidel ära kasutada.

Reedel saatis president Frank-Walter Steinmeier parlamendi laiali, sest kantsler Olaf Scholzi koalitsioon lagunes novembris riigi majanduse taastamise üle puhkenud sisetülide tõttu.

Erakorralised valimised toimuvad Saksamaal 23. veebruaril ning AfD on praegu arvamusküsitlustes konservatiivse CDU/CSU järel 19-protsendilise toetusega teisel kohal.

AfD asutati 2013. aastal euroskeptilise parteina, kuid pärast pagulaskriisi süvenemist sai selle keskseks liiniks üldine immigratsioonivastasus. Saksamaa siseluure on varem liigitanud partei võimalike paremäärmuslaste hulka, kuid AfD on ise seda eitanud. Saksamaa kohtu otsusel võib luureteenistus jätkata AfD tegevuse ja sidemete jälgimist.