Olukord, kus Eesti ja Soome vaheline 650-megavatine elektriühendus Estlink 2 on kuid tööst väljas, pole uus, sest ka tänavu oli see rikke tõttu maas üle poole aasta. Parandustööd võtavad praeguse prognoosi järgi umbes seitse kuud, seega jääb talvel ja kevadel Soomest odavama elektri toomiseks kasutusse ainult 350-megavatine Estlink 1.

Süsteemioperaator Elering on kinnitanud, et Estlink 2 puudumine ei sea ohtu elektri varustuskindlust ning et elektrivarustus peaks vastu ka samaaegse Estlink 1 purunemise.

Elering Live`i statistika näitab, et terve detsembri peale on olnud vaid kolm päeva, kui Eesti ja Soome vahelise elektrikaubanduse bilanss on mõned tunnid olnud Eesti kasuks ehk elektrit on liikunud Eestist Soome rohkem kui Soomest Eestisse. Umbes veerand detsembrikuu tundidest on olnud sellised, kus elektrit on maksimaalsel võimsusel ehk umbes 1000 megavati ulatuses tulnud Soomest Eestisse.

Ja kuigi lisaks Estlink 1-le on Eestil välisühendustest töökorras ka liinid Lätiga, siis Baltimaad on elektritootmises kolme peale sügavas defitsiidis. Eesti, Läti ja Leedu elektritarbimine ületab tootmist sedavõrd, et ligi 40 protsenti tarbitavast elektrist tuleb impordist, näitavad Euroopa põhivõrguettevõtete koostööorganisatsiooni (ENTSO-E) andmed.

Eesti tootis eelmisel aastal viis teravatt-tundi elektrit, samas kui tarbimine oli märksa suurem, 8,1 teravatt-tundi. Ka Lätis ja Leedus ületab tarbimine tootmist, seejuures Lätis vaid 0,5 teravatt-tunni võrra, ent Leedus kuue teravatt-tunni võrra.

Enefit Poweril tootmisvõimsust kokku üle 1100 megavati

Eesti energiatootmine on jätkuvalt väga sõltuv põlevkivielektrist ning eriti suur on sõltuvus olukordades, kus tuult ja päikest on vähe.

Eesti Energia tütarettevõttel Enefit Poweril, kellele kuuluvad Ida-Virumaal asuvad elektrijaamad, on kogu tootmisarsenal töövalmis, ütles ERR-ile Enefit Poweri juht Lauri Karp.

Elektri tootmiseks saaks kohe kasutada Eesti Elektrijaama 3., 4., 5., 6. ja 8. plokki ning Auvere elektrijaama.

"Balti Elektrijaama 11. plokk on turuvalmis vaid ühe katlaga kuni 70 megavati netovõimsusega, sest üks katel on mitteplaanilises remondis kuni 8. jaanuarini," lausus Karp.

Nord Pooli kiirete turuteadete ehk UMM-i leheküljel on märgitud, et selle katla remondi tõttu on 192-megavatisest tootmisvõimsusest saadaval vaid 65 megavatti ehk veel nädala jagu on tootmisest väljas potentsiaalsed 127 megavatti.

Kokku on Enefit Poweri jaamade netovõimsus 1165 megavatti. Näiteks külmadel talveilmadel tõuseb Eestis tiputarbimine üle 1500 megavati.

Talvel tootmisüksuste remonti plaanis pole

Kuidas enamajaolt põlevkivist elektrit tootvad jaamad turule pääsevad, on eraldi teema, sest selleks on vajalik, et elektribörsil oleks hind kõrge. Kui elektrit on puudu, siis ilmselgelt ka hind kerkib. Kui elektritarbimine on väiksem ja turul rohkem taastuvenergiat, on hind madalamal.

Näiteks detsembris on ilmad olnud soojad ning kuu keskmine hind elektribörsil Nord Pool on 84 eurot megavatt-tunnist. Seetõttu pole ka Enefit Poweri jaamad eriti turule pääsenud.

Karp ütles, et 1. kuni 29. detsembrini ehk nelja nädala jooksul töötasid kõige rohkem Enefit Poweri juhitavatest tootmisüksustest Auvere elektrijaam ja Eesti elektrijaama 5. plokk, kokku umbes 16 ööpäeva.

"Madalate elektri hindade tingimustes 5. plokk töötas uttegaasi utiliseerimiseks ja omatarbe auru tootmiseks. Ligikaudu 10 päeva pääses turule ka Balti elektrijaama 11. plokk, umbes sama palju oli töös Eesti elektrijaama 8. plokk. Vanemad plokid – Eesti elektrijaama 6., 4. ja 3. plokk – pääsesid turule vaid loetud tunnid," lausus Karp.

Remonti või hooldusesse pole lähikuudel ühtki plokki kavas panna, lisas ta.

"Enefit Power ei planeeri üldjuhul remonte ega hooldusi talve külmemateks kuudeks – jaanuariks ja veebruariks," ütles Karp.

Karp: ilm on olulisem kui Estlink 2

Karpi sõnul ei tasu Estlink 2 ühenduse puudumise elektri hinna kujunemisel üle hinnata, sest sellest olulisem on, millised ilmad meid jaanuaris ja veebruaris ootavad.

"Lähikuude elektrihindasid mõjutavad kõige enam ilmastikuolud ehk kui palju on meil tuult ja kui palju tuleb külma. Viimase aasta jooksul on Baltimaades valminud mitmed tuulepargid, mis tuulise ilma korral Baltikumis elektrihinna alla toovad. Eestile kõige suurema mõjuga neist on Sopi-Tootsi tuulepark," lausus ta.

Ja kui peaks talviselt külmaks minema, kerkivad ka hinnad. Ilus karge talveilm tähendab seega kõrget elektrihinda, sombune ja tuuline ilm odavamat elektrit.

"Kevade poole hakkab hinda mõjutama ka päikeseenergia ning veetase jõgedes. Märtsikuus on päikesetoodang juba taas arvestatava mõjuga ning kevadega algab ka suurvee periood, mis tänu Läti mahukale hüdroenergiatoodangule Baltikumi elektrihindasid alla toob," lausus Karp.

Kui vaadata tänavusi elektrihindu, siis kalleim kuu oli jaanuar, mil keskmine hind oli elektril 126,5 eurot megavatt-tunnist. Veebruaris langes keskmine hind 75,5, märtsis 68 ja aprillis 60 euro peale. Aprill oligi tänavu elektri hinna poolest kõige odavam kuu.

Suvel mõjutas elektri hinda ikkagi ka Estlink 2 remont. Näiteks Eesti Energia hinnangul kergitas remont juulis elektri hinda lausa 42 euro võrra megavatt-tunni kohta.