Börsile minemist plaaniv Läti lennufirma Air Baltic teatas möödunud nädalal, et tühistab pikkade mootorihoolduse järjekordade tõttu alanud aastal 19 lennuliini ja vähendab mõnel liinil väljumiste arvu. Lõppenud aasta esimese üheksa kuuga tegi lennufirma 49 miljonit eurot kahjumit, mis on ettevõtte juhi sõnul tingitud varasematest võlgadest ja pandeemia ajal tekkinud kahjudest. 

Eestist lõpetab Air Baltic otselennud Horvaatiasse Dubrovnikusse ja väheneb väljumiste arv Kopenhaagenisse. 

Taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et kui lennufirma sulgeb ühe liini, siis avab tänavu ka kolm uut liini: Reykjaviki, Tiranasse ja Barcelonasse, ning tihendab ka Riia, Müncheni ja Palma de Mallorca väljumiste arvu. 

"Ehk rääkides konkreetsetest otsustest peame vaatama laiemat konteksti ja kokkuvõttes Air Balticu teenindavate liinide arv Tallinnast ei vähene, vaid kasvab sel aastal," lausus minister. 

Air Balticuga reisib ka iga neljas Tallinna lennujaama külastajaga. Lennundusekspert Sven Kukemelk ütles möödunud nädalal, et kui Läti riik peaks panema lennufirmasse lisaraha, kasvaks surve vähendada lendamist väljastpoolt Riiat ning selliseks stsenaariumiks pole Eestil reaalset plaani. 

Svet selle hinnanguga ei nõustu. Minister märkis, et sellest ajast, mil Nordica lõpetas viie aasta eest Tallinnast lendamise, on Tallinna lennujaama strateegia olnud mitte sõltuda lennuühendustes ühest suurest partnerist. 

"Seda on vaja kahel põhjusel: esiteks selleks, et meie läbirääkimispositsioon mõne lennufirmaga ei oleks liiga nõrk, et me ei oleks temast liigselt sõltuvuses. Teisalt selleks, et oleksime ka kaitstud olukordades, kus mõnel firmal hakkab minema halvemini, kui ta peab näiteks kärpima oma väljumisi, muudab oma hinnapoliitikat või läheb sootuks kinni," rääkis ta. 

Siiani on see strateegia ministri hinnangul toiminud ja lennujaamal on kolm-neli suuremat partnerit ning sama palju väiksemaid ettevõtteid, mis teenindavad väikest hulka väljumisi. See tagab sihtkohtade diversifitseerituse ja ettevõtete vahelise konkurentsi, mis on vajalik ka konkurentsivõimelise hinnataseme hoidmiseks.

Svet märkis, et lennufirmad vaatavadki tavaliselt aasta lõpus üle, kas mõni liin kärbitakse või lisatakse. "Arvestades, kui keeruline on seis rahvusvahelises lennunduses praegu, arvestades, et meil on suletud kogu idapoolne lennuühendus, võib öelda, et Tallinna lennujaama strateegia töötab ja meil ongi õige panustada sellele ja mitte tegeleda näiteks mõne uue rahvusliku lennuettevõtte loomisega," ütles ta.

Esmajoones tagab ühendused konkurents

Riskide maandamiseks on Tallinna lennujaamas kasutusel meetmed, esmajoones see, et ei sõltuta otseselt ühestki teenusepakkujast.

See, et Air Baltic avab ka uusi liine Tallinnast, näitab Sveti sõnul, et lennufirma näeb Tallinnast kasvupotentsiaali ja võimalust teha äri.

"Ega nad ju ei lenda heategevuse korras või riigi tellimusel. Nad lendavad seetõttu, et inimesed on valmis pileteid ostma ja seetõttu lennujaama võime ennast tõhusalt majandada ja neile häid tingimusi pakkuda, on osa meie strateegiast, kuidas välisühendused tagame," selgitas minister.

"Ärme unusta, et lennuühendused on turg ja me tegelikult näeme, et meil on ka mõned sellised suunad, kus konkureerivad näiteks kaks ettevõtet. Kui üks ettevõte peaks kuskil drastiliselt reise vähendama mitte lendajate puudumise tõttu, vaid enda sisemistel põhjustel, siis meil on eeldused, et teine ettevõte tuleb ja võtab need kliendid üle ja teenib selle raha endale, võib-olla mõne teise hinnastamise strateegiaga," rääkis Svet. 

Minister märkis, et riigil on musta stsenaariumi korral võimalik tellida mõned konkreetsed liinid otse, nii nagu see toimib Tartu-Helsingi liini puhul. 

"Selline võimalus on riigil alati olemas, aga veel kord – me näeme, et reisijate arv kasvab, lisanduvad uued suunad ja kui räägime Air Balticust, siis nii nemad näevad Eesti turu olulisust enda jaoks, kui ka meie näeme, et nemad on meie jaoks oluline partner. Seetõttu hoiame nendega suhteid, arendame neid ja loodame, et neil õnnestub see IPO ära teha, kaasata täiendav kapital ja tegeleda edasi enda äriplaanide teostamisega," rääkis minister.

Svet rõhutas, et stsenaariumid on riskivariantideks olemas. "Riik selle võimalusega teoreetiliselt alati arvestab, aga siiski praegu me näeme, et olukord on tegelikult selline, et neid võimalusi tekib meil pigem juurde."

"Oleme valitsuses kõik turu usku. Samal ajal peame alati olema valmis kui turg ei toimi, või ei toimi piisavalt, siis riik peab tagama inimestele eluliselt vajalikud teenused, välisühendused ja seda ka vajadusel tehakse," ütles ta. 

Kärped mõjutavad ka lennujaama tööd

Lennundusvaldkonnas on riigi prioriteet Tallinna lennujaama arendamine. Peamised murekohad on eeskätt julgestuse ja turvanõuetega seotud kulude katmine, pagasi kiire vastuvõtmise ja töötlemise võime ning terminalide mahutavus, rääkis Svet.

"Näeme, et see ärev olukord, milles praegu elame, lisab teatud täiendavat pinget sellesse. Räägime sellest, kuidas tagada, et lennujaama enda taristu vastab nendele kasvavatele vajadustele," ütles ta. 

Svet rõhutas, et riigile kuuluva kasumliku ettevõttena on lennujaam samuti kärbetest mõjutatud.

"Seda enam oluline on see, kui meil õnnestub Nordicast alles jäänud lennukite edukas müük, et meil tekiks arutelu, kuivõrd oleks meil võimalik vähemalt mingi osa sellest müügitulust suunata lennujaama arengusse. Seni oleme näinud, et lennujaama strateegia on kandnud vilja," rääkis minister. 

Nordica kasutatud ja Transpordi Varahaldusele kuulunud lennukite müük on käimas, parasjagu oodatakse konkreetseid müügipakkumisi üle maailma. Edasised sammud selguvad siis, kui pakkumised on laekunud, täheldas Svet.