Regionaalseid lennujaamu läbis kokku 87 636 reisijat, mis on 39 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. AS-i Tallinna Lennujaam teatel on suure kasvu taga Tartu-Helsingi regulaarlennud. Kuressaares oli 42 490, Tartus 27 270, Kärdlas 15 307, Ruhnus 1472 ja Pärnus 1097 reisijat.  

Aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik otselennuga lennata 60 sihtkohta, millest 44 olid regulaarliinid ja 16 regulaarsed tšarterlennud. Regulaarlendudega lendas pea kolmandik reisijatest suurematesse sõlmjaamadesse: Stockholmi (10,1 protsenti), Riiga (9,6 protsenti), Helsingisse (9,5 protsenti) ja Frankfurti (9,3 protsenti). 

Kõige rohkem reisijaid vedasid Air Baltic (26,6 protsenti), Ryanair (18 protsenti), Lufthansa (10,2 protsenti) ja Finnair (8,7 protsenti). Aasta jooksul toimus Tallinna lennujaamas 42 403 lendu, mis teeb keskmiselt 116 õhkutõusu ja maandumist päevas ning aastaseks kasvuks 11 protsenti. 

2025. aastal lendab Tallinnast 15 regulaarlennufirmat. 

Lennujaam prognoosib ka tänavu reisijate arvu kasvu

Tallinna Lennujaam kommenteeris, et ühelt poolt on juurde tulnud uusi liine, kuid ka reisijate huvi on suur.

"Meid üllatas, et vaatamata majandusprobleemidele ja geopoliitilisele olukorrale püsis nõudlus väga tugev. Ehk Eesti elanikud lendasid oluliselt rohkem kui 2023. aastal ja mis kõige olulisem, välisturistid lendasid Eestisse oluliselt rohkem kui aasta varem," selgitas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe.

"Pigem on loobutud mingite kaupade ostmisest või investeeringuid edasi lükatud, aga need reisid – üks või kaks tükki – on ikkagi ära tehtud. Ja eelmisel aastal kindlasti võib välja tuua ka selle, et ärilennundus taastus. Eestis oli peaaegu veerandi võrra rohkem konverentse. Ärilennundus pärast covidit oli peamiselt digikanalites, nüüd on tagasi lennukites ja reisides," lisas ta.

Pärgmäe hinnangul võib reisijate arv tänavu kasvada veel kuni viis protsenti.