Justiitsministri asemel hakkab presidendivalimiste korda muutma riigikogu

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta asemel hakkab presidendivalimiste korda muutma nüüd riigikogu. Riigikogu esimehe Lauri Hussari sõnul jõuaks seaduse veel enne järgmisi, pooleteise aasta pärast toimuvaid valimisi vastu võtta, samas kui Isamaa juhi Urmas Reinsalu sõnul ei peaks koalitsioon tegelema kosmeetiliste asendustegevustega.
Iga viie aasta tagant toimuvaid presidendivalimisi on ikka ja jälle saatnud avalik arutelu, kas presidendi valimise korda ei peaks muutma senisest läbipaistvamaks või lihtsalt paremaks.
Mäletatavasti ei kogunud 2016. aastal ükski presidendikandidaat riigikogus vajalikku toetust ning presidenti ei valitud ka valimiskogus. Kersti Kaljulaid valiti presidendiks alles siis, kui valimised jätkusid pärast valimiskogu taas riigikogus.
2021. aastal kritiseeriti avalikkuses aga tõsiasja, et seadus lubab presidendikandidaadi üles seada vaid neli päeva enne hääletamist, muutes niiviisi laiema ühiskondliku arutelu presidendikandidaadi sobivuse üle keeruliseks. Nii näiteks ei olnud ka Tarmo Soomere üldsegi ametlik presidendikandidaat, vaid pelgalt võimalik kandidaat.
Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid lubasid võimule tulles koalitsioonileppes, et presidendi valimise seadust täiendatakse, et võimaldada vähemalt presidendikandidaadi varasem ülesseadmine. See ei ole tegelikult üldse esimene kord, kus poliitikud soovivad presidendi valimise korda muuta.
Pakosta pidi valitsuses kokku lepitud tööplaani järgi tutvustama kuu aega tagasi teistele valitsuse liikmetele esmast plaani ehk väljatöötamiskavatsust, kuidas presidendi valimise seadust muuta.
Pakosta rääkis, et ministeeriumil on nüüd aga hoopis uued prioriteedid ning seaduse muutmisega hakkab tegelema edasi riigikogu.
"Esiteks, meil (justiits- ja digiministeeriumil – toim) on terve rida uusi ülesandeid ning teiseks on see riigikogule väga sobiv eelnõu. Minu arust me ei peaks alahindama riigikogu tööd ja me ei peaks absoluutselt alahindama riigikogu võimekust eelnõu algatada," märkis Pakosta.
Pakosta märkis, et riigikogu kaudu saaks presidendi valimise seadus ka kiiremini valmis kui siis, kui protsessi veaks eest justiitsministeerium.
"Kui ühte eelnõu alustab ministeerium ehk täitevvõim, siis tal on tõesti väga pikk ja põhjalik protsess – väljatöötamiskavatsus, seejärel tagasisideanalüüs, eelnõu koostamine, üks või mitu kooskõlastusringi, valitsus, kuni ta ükskord jõuab siis riigikokku. Kui riigikogu aga ise teeb eelnõu, siis jõuab ta selle teha palju kiiremini ehk need väljatöötamiskavatsused ja kõik need osad jäävad vahele. Riigikogus saavad erakonnad ise maha istuda ja seda tööd juhtida. Minu teada näiteks riigikogu esimees Lauri Hussar on juba vastavaid arutelusid ka pidanud," selgitas Pakosta.
Pakosta ei vastanud otseselt, kui kaugele ministeerium detsembrisse plaanitud väljatöötamiskavatsuse koostamisega üldse jõudis.
Hussar: see on väga selge ja suur samm edasi

Riigikogu esimees Lauri Hussar nentis veel septembris ERR-ile, et kuigi presidendi valimise seaduse muutmisest on palju räägitud, siis tegudeni ei ole siiani jõutud.
Ta ütles nüüd aga, et tõik, et küsimusega hakkab nüüd tegelema riigikogu, on tegelikult selge ja suur samm edasi, sest varem ju riigikogul sellist ülesannet ei olnud.
Hussar sõnas, et ta ei ole riigikogu fraktsioonidega presidendi korra muutmist aga veel arutanud. "Täna veel ei ole mingeid kohtumisi aset leidnud, sest valitsuse tegevusprogrammi muutmine on praegu veel toimumas," ütles ta.
Hussar rääkis ERR-ile juba augustis, kuidas üle tuleks vaadata nii kandidaatide esitamise ja hääletamise vaheline lühike tähtaeg kui ka näiteks tõsiasi, et praegu ei saa valijad esitada kandidaadile küsimusi. Hussar rääkis toona, et küsimusi tekitab ka valijameeste proportsionaalsus ehk see, et väikevallas esindab üks valijamees 130 inimest, Tallinna puhul aga 30 000 inimest.
Hussar märkis, et presidendi valimistega on tegelikult otseselt seotud ka praegu riigikogus arutletav eelnõu võtta agressorriigi kodanikelt ära hääleõigus kohalikel valimistel. Nimelt koosneb presidendi valimiseks moodustatud valimiskogu lisaks riigikogu liikmetele ka linnade ja valdade nimetatud esindajatest. Neid esindajaid on seniseni saanud kohalikel valimistel valida ka Venemaa kodanikud.
Järgmiste presidendivalimisteni on Eestis jäänud umbes poolteist aastat. Justiitsminister Pakosta märkis, et kuna tegu on valimisseadusega, siis võiks see jõustuda vähemalt aasta enne valimisi, et seadusemuudatuse ja valimiste vahele jääks piisavalt aega.
Erinevalt Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisest kohalikel valimistel ei eelda presidendi valimise seaduse muutmine siiski põhiseaduse muutmist, vaid pelgalt seda, et poolt hääletab üle poole riigikogu koosseisust.
"Kui te vaatate, et praegu on riigikogu menetluses põhiseaduse muutmise ettepanek, mis puudutab juba sellel aastal toimuvaid kohalikke valimisi, siis rohkem kui poolteise aasta pärast toimuvate presidendivalimiste jaoks on aega küll. Seda enam, et me ei lähe ju põhiseadust muutma, vaid me läheme kõigest seadust muutma," sõnas Lauri Hussar.
Reinsalu: koalitsiooni kavatsus on ähmane

Opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu sõnas, et temale jääb praegu koalitsiooni täpne eesmärk presidendi valimise seaduse muutmisel ähmaseks ning ta ootab võimuerakondadelt täpsemaid ettepanekuid, kuidas valimiskorda siis ikkagi muuta.
"Ma olen veidi skeptiline, kas nad ka ise täpselt aru saavad kollektiivselt, mida nad siis aasta tagasi kokku leppisid," ütles Reinsalu.
Reinsalu märkis, et kui koalitsioon soovib teha presidendi valimise seadusesse vaid väikeseid muudatusi, siis on selle näol tegu vaid kosmeetilise asendustegevusega.
"Kui me kõneleme praegu Eesti ees seisvatest sisulistest probleemidest, näiteks seoses majanduse ja julgeolekuga, siis minu üleskutse kõigile poliitilistele jõududele on keskenduda olulisele. Asendustegevusi, lihtsalt, sest need tunduvad mugavamad või lihtsamad teemad – ma arvan, et neid tuleks riigis minimaliseerida, et mitte tekitada täiendavaid juhtimisressurssi kulutavaid mõttetuid initsiatiive," rääkis Reinsalu.
Isamaa esimees ütles, et kui koalitsioon peaks tulema lauale konkreetsete ettepanekutega, siis on Isamaa siiski valmis neid tähelepanelikult arutama ja eritlema.
Reinsalu rääkis, et samas on kindlasti õigustatud mõelda avatult näiteks selle üle, et kohalike omavalitsuste arv on seoses haldusreformiga oluliselt kahanenud ning valimiskogus on linnade ja valdade esindajaid nüüd isegi märgatavalt vähem kui riigikogu liikmeid. Reinsalu hinnangul tasuks näiteks kaaluda, kas valimiskogus kohalike omavalitsuste esindajate arvu suurendada, et valimiskogu oleks rohkem ühiskonda kaasav.
Järgmised presidendivalimised toimuvad Eestis 2026. aastal.
Toimetaja: Urmet Kook