Sõja 1056. päev: Venemaad tabasid ulatuslikud droonirünnakud

Kümmekond Venemaa piirkonda sattus ööl vastu teisipäeva Ukraina õhurünnakute alla, droonitabamuse said mitmed sõjanduse valdkonna tööstusettevõtted. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid esmaspäeval peetud telefonikõnes olukorda rindel ja võimalust paigutada Ukrainasse rahuvalveväed.
Oluline teisipäeval, 14. jaanuaril kell 21.11:
- Venemaad tabasid ulatuslikud Ukraina õhurünnakud;
- Macron ja Zelenski arutasid rahuvägede paigutamist Ukrainasse;
- Vene meedias levivad teated raketirünnakust Brjanski oblastis;
- Venemaa Saraatovi oblastis tabas õhurünnak tööstusettevõtet;
- Tuula oblastit tabas droonirünnak;
- Orjoli oblastit tabas droonirünnak;
- Slovakkia koolipoiss keeldus Ukraina-vaenuliku presidendi kätt surumast;
- Zelenski kehtestas uusi sanktsioone Venemaa finantssektori vastu;
- Pistorius saabus Kiievisse Saksa relvaabi arutama;
- Saksamaa annab Ukrainale üle esimesed lubatud 54 haubitsast RCH 155;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit.
Venemaad tabas Ukraina ulatuslik droonirünnak
Venemaa rohkem kui kümmet regiooni tabasid ööl vastu teisipäeva õhurünnakud, mis olid sihitud seal asuvate sõjalise tähtsusega objektide pihta, selgub sõjasündmusi vahendavatest sotsiaalmeediakanalitest.
Saraatovi oblastis Engelsis asuval sõjaväelennuväljal puhkes droonitabamuse järel tulekahju, kirjutas infokanal (((Tendar))) sotsiaalmeediavõrgustikus X.
Tatartsani Vabariigi pealinnas Kaasanis asuv keemiatehas Orgsintez sai tabamuse ja süttis, märkis Tendar.
Plahvatustest teatati ka Tuula, Tambovi, Rostovi, Orjoli ja Voroneži oblastis, kuid tekkinud kahju on seni teadmata, märkis sama allikas.
Kokku toimus õhurünnakuid 12 Venemaa regioonis, märkis Tendar.
Väljaanne Nexta tõdes, et tegemist on alanud aasta kõige suurema Ukraina rünnakuga Venemaal.
Selle väljaande kohaselt sai droonitabamuse Aleksini linn Tuula oblastis, aga lisaks ka sihtmärgid Rostovi, Voroneži ja Orjoli oblastis.
Lisaks kehtestati piirangud Kaasani, Kaluuga, Saraatovi, Tambovi, Pensa, Nižnekamski ja Uljanovski lennujaamades.
Kaasani äärelinnas süttis droonitabamuse tagajärjel Orgsintezi tehase lähistel gaasitsistern.
Engelsis ja Saraatovis suleti teisipäeval koolid, kui nende piirkondade tööstusettevõtteid olid tabanud droonirünnakud, millest üks oli Saraatovi naftatöötlustehas.
Brjanski oblastis rünnati Seltso linnas asuvat keemiatehast ning tõenäoliselt ka Kremni tehast, märkis Nexta.
Vene meedia teatel tabas riiki kokku 200 Ukraina drooni.
Ukraina Pokrovski söekaevandus peatas Vene vägede lähenedes tegevuse
Ukraina idaosas Pokrovski linna lähedal peatas teisipäeval tegevuse oluline söekaevandus, teatas selle operaator Vene vägede lähenedes.
"Metinvest teatab Pokrovski söekaevanduse tegevuse peatamisest arengute tõttu rindel, elektripuudujäägi ja halveneva julgeolekuolukorra tõttu," teatas kaevanduse omanik, terasetootja Meinvest avalduses.
Venemaa teatas veel kahe Ida-Ukraina küla vallutamisest
Venemaa teatas teisipäeval, et vallutas kaks Donetski oblasti küla, mille Ukraina väed olid sõja algul oma kontrolli alla saanud. Venemaa väitis, et riigi väed hõivasid rindejoone kahes eri lõigus asuvad Neskutšne ja Ternõi küla.
Macron ja Zelenski arutasid rahuvägede paigutamist Ukrainasse
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa president Emmanuel Macron arutasid esmaspäeval peetud telefonikõnes olukorda rindel ja võimalust paigutada Ukrainasse rahuvalveväed.
"Arutasime Prantsusmaa algatust paigutada Ukrainasse sõjaväekontingent," ütles Zelenski pärast kõnet. "Kaalusime selle idee rakendamise praktilisi samme, võimalikku laiendamist ja teiste riikide kaasamist sellesse protsessi."
Idee paigutada Ukrainas kohapeale rahuvalvejõud on saanud viimastel kuudel hoo sisse, kuna Euroopa riigid valmistuvad Donald Trumpi USA presidendiks asumise eel võtma enda kanda Ukrainas suuremat rolli, tõdes väljaanne The Kyiv Independent.
Macron on alates 2024. aasta veebruarist esitanud korduvalt ideed saata Ukrainasse mingis koguses lääneriikide vägesid.

Zelenski ja Macron arutasid rahujõudude paigutamise võimalust oma kohtumisel 18. detsembri. Pariisis 7. detsembril toimunud kolmepoolsel kohtumisel Trumpiga teatas Trump väidetavalt, et soovib, et Euroopa väed jälgiksid võimalikku relvarahu Ukrainas.
Ka Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer kavatseb lähinädalatel külastada Ukrainat, et arutada rahvusvaheliste rahuvalvejõudude võimalikku paigutamist, vahendas Bloomberg 10. jaanuaril.
Zelenski ja Macron leppisid kokku, et kohtuvad lähiajal, et arutada täiendavalt plaane julgeolekugarantiide saavutamiseks, sealhulgas rahuvalvajate võimalikku lähetamist.
Kaks liidrit arutasid ka olukorda Kurski oblastis seoses Ukraina vägede uue pealetungiga piirkonnas. Zelenski tõi esile Ukraina praegused õhukaitseprioriteedid ja jätkuva vajaduse ülitäpse kaugmaarelvastuse järele.
Vene meedias levivad teated raketirünnakust Brjanski oblastis
Venemaa Brjanski oblasti kaht sõjatööstusettevõtet tabas esmaspäeva õhtul raketirünnak, selgus sotsiaalmeedia postitustest, mida vahendas väljaanne LIGA.net.
Sotsiaalmeedias levivatest videotest on näha ja kuulda plahvatused.
Brjanski oblasti kuberner Aleksandr Bogomaz väitis Vene võimudele traditsiooniliselt, et Vene õhutõrje suutis kõik raketid alla tulistada.
Õhurünnaku sihtmärkidena nimetatakse Brjanski keemiatehast ja Kremni tehast, mis mõlemad kuuluvad Venemaa sõjatööstuskompleksi.
Esimene on spetsialiseerunud püssirohu, tahke raketikütuse komponentide ja lõhkeainete tootmisele.
"See on oluline Vene armee suurtükiväe laskemoona ja rakettide tootmiseks. See ettevõte on Venemaa sõjatööstuse üks võtmeelemente," ütles Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni vastu võitlemise keskuse juht Andrei Kovalenko.
Kremni on ettevõte, mis toodab mikroelektroonikat erinevatele raketisüsteemidele, õhutõrje raketisüsteemidele Pantsir, rakettidele Iskander, radarisüsteemidele ning elektroonilisi sõjapidamise süsteeme ja droone, märkis ametnik. Oktoobris sattus see tehas juba Ukraina droonirünnaku alla ja pidi oma tegevuse peatama.
Venemaa Saraatovi oblastis tabas õhurünnak tööstusettevõtet
Venemaal Saraatovi oblasti Engelsi linnas tabas õhurünnak tööstusettevõtet, teatas oblasti kuberner Roman Busargin.
Droonirünnaku alla langenud ettevõtte sai kahjustada, kuid inimesed esialgsetel andmetel viga ei saanud, märkis Busargin sotsiaalmeedia vahendusel.
Rünnaku tõttu jäävad teisipäeval Engelsis koolid suletuks. "Droonirünnaku ohu tõttu toimuvad koolides õppetunnid distantsilt. Asutuste juhtkondade ülesandeks on kogu teave kiiresti vanemateni viia," kirjutas Engelsi rajooni juht Mihhail Isaev oma Telegami kanalis.
Tuula oblastit tabas droonirünnak
Venemaa Tuula oblastis kostis ööl vastu teisipäeva väidetava massilise droonirünnaku käigus plahvatusi, teatas kohalik meedia.
Moskvast lõunas asuva oblasti Aleksini linna elanikud kuulsid selle erinevates osades vähemalt kümmet plahvatust.
Oblasti kuberner Dmitri Miljajev väitis, et rünnakus inimohvreid ei olnud.
Aleksin asub Moskvast umbes 130 kilomeetri kaugusel ja seda tabanud rünnak viitab Ukraina suurenenud võimekusele Venemaa territooriumil õhurünnakuid korraldada, tõdes The Kyiv Independent.
Orjoli oblastit tabas droonirünnak
Venemaa Orjoli oblastit tabas ööl vastu teisipäeva Ukraina droonirünnak.
"Täna öösel tabas Orjoli oblastit massiivne rünnak - 17 vaenlase drooni tulistati alla. Tänu meie õhukaitseväelaste usaldusväärsele tööle suutsime vältida kahjustusi või kaotusi," kirjutas Orjoli oblasti kuberner Andrei Klõtškov teisipäeval sotsiaalmeedias.
Samas lisati, et rünnakupaikades töötavad hädaabiteenistused.
Slovakkia koolipoiss keeldus Ukraina-vaenuliku presidendi kätt surumast
Slovakkias keeldus Ukraina lipuvärvides linti kandnud koolipoiss pidulikult tseremoonial Vene-meelsete seisukohtadega esinenud president Peter Pellegrini kätt surumast.
Simon Omanik oli kutsutud presidendilossi, kus ta sai Kesk-Euroopa matemaatikaolümpiaadi pronksmedali auhinna haridusminister Tomas Druckeri käest. Kui minister kutsus medalisti tema kõrval seisnud president Pellegriniga kätt suruma, keeldus ta – kuigi president oli käe andmiseks juba käe ulatanud. Pärast seda ebamugavat hetke tegid Omanik, Drucker ja Pellegrini koos foto, kirjeldas väljaanne Jevropeiskaja Pravda.
Toto ste zachytili? Ten chalan je u mňa akoze macher pic.twitter.com/g65ZZLn8eL
— Jakub Bajzath (@BajzathJakub) January 13, 2025
Slovakkia meedia ei ole veel andnud üksikasjalikku teavet selle kohta, miks õpilane keeldus presidendi kätt surumast. Videost on aga näha, et õpilasel oli rinnas suur Ukraina lipuvärvides lint.
Eelmisel nädalal ütles Pellegrini, et keeldub Kiievisse ametlikule visiidile minemast, kuna Ukraina on peatanud Vene gaasi transiidi. Ja detsembris leidis Pellegrini, et Ukrainal on rahu saavutamiseks vaja teha territoriaalseid järeleandmisi Vebnemaale.
Zelenski kehtestas uusi sanktsioone Venemaa finantssektori vastu
Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas esmaspäeval määruse, millega kehtestatakse sanktsioonid 140 Venemaa finantssektori üksuse vastu.
President teatas sammust oma igaõhtuses videokõnes.
"Täna kirjutasin alla uusi sanktsioone puudutavatele dokumentidele. Üks on määrus, millega kehtestatakse sanktsioonid Venemaa finantssektorile ja võetakse sihikule 140 erinevat üksust," rääkis Zelenski.
President algatas ka seaduseelnõu kriminaalvastutuse kehtestamiseks sanktsioonidest kõrvalehiilimise eest. Riigipea selgitas, et see on kooskõlas rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamise tavadega.
"Me kõik mõistame, et mida rohkem survet agressorile avaldame, siis seda lähemale me rahu toome. Sanktsioonid on üks tõhusamaid vahendeid Venemaa ja kõigi sellega seotud või sõja heaks töötavate õiglaseks survestamiseks," rõhutas president.
Kavandatav õigusakt esitatakse kinnitamiseks Ukraina ülemraadale.
Parlamendi välispoliitika ja parlamentidevahelise koostöö komisjoni juhi Oleksandr Merežko sõnul on sekundaarsete sanktsioonide kehtestamine riikide ja ettevõtete vastu, mis hõlbustavad Venemaa vastastest rahvusvahelistest sanktsioonidest kõrvalehoidmist, tõhus mehhanism surve avaldamiseks agressorile ja selle majandusele.
Pistorius saabus Kiievisse Saksa relvaabi arutama
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius saabus teisipäeval Kiievisse, et arutada edasist sõjalist abi Ukrainale.
"Minu jaoks on oluline selle reisiga näidata, et jätkame Ukraina aktiivset toetamist. See on signaal, et Saksamaa kui suurim NATO riik Euroopas seisab Ukraina poolel," vahendas Pistoriuse Kiievis öeldud sõnu Saksa uudisteagentuur dpa.
Deutsche Welle andmetel pidas Saksa kaitseminister esmaspäeval Varssavis läbirääkimisi oma Poola, Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriigi kolleegiga Kiievile edasise abi andmise üle.
"(Ukraina pole) mitte üksi, vaid koos viie riigi ja veel paljude teiste liitlastega," ütles Pistorius esmaspäeval.
Kantsler Olaf Scholzi valitsuse juhtimisel on Saksamaa Ukraina suuruselt teine sõjaline doonor USA järel. Kantslerit on sellegipoolest sageli kritiseeritud tema liiga ettevaatliku suhtumise pärast mõnes abistamise võtmeküsimuses, näiteks keeldumises anda Ukrainale Tauruse tiibrakette.
Berliini poliitika võib aga peagi muutuda, kuna Saksamaal toimuvad 23. veebruaril erakorralised parlamendivalimised, mille eel juhib küsitlustes praegu opositsioonis olev paremtsentristlik Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU/CSU) ja see võib tähendada sotsiaaldemokraadist Scholzile valitsusjuhi koha kaotust.
Saksamaa eraldas 2024. aastal Ukrainale sõjaliseks abiks ligikaudu kaheksa miljardit eurot. 2025. aasta föderaaleelarves on selleks aga vaid pool eelmise aasta summast. Berliin loodab, et G7 laenuga saab katta täiendava abi Ukrainale.
Saksamaa annab Ukrainale üle esimesed lubatud 54 haubitsast RCH 155
Saksa kaitseminister Boris Pistorius andis nädalavahetusel Ukraina suurtükiväe tugevdamise kava raames Ukrainale üle esimese ratashaubitsa RCH 155, mida Saksamaa on lubanud kokku tarnida Ukrainale 54 tükki.
"Ukraina võib meie peale loota ja see on signaal. Ja Saksamaa on valmis Euroopas vastutust võtma," vahendas Saksa ajaleht Stuttgarter Zeitung Pistoriuse sõnu.
Esimese haubitsa võttis sümboolselt vastu Ukraina suursaadik Saksamaal Oleksii Makejev. Esimesed kuus neist süsteemidest jäävad esialgu Saksamaale ja neid kasutatakse Ukraina sõdurite väljaõppeks.
Haubitsaid tootev KNDS on Saksa firma Krauss-Maffei Wegmann (KMW) ja Prantsuse relvafirma Nexter ühisettevõte. See on nimetanud oma toodet maailma kõige moodsamaks ratashaubitsaks, mis võimaldab esimest korda ka liikumise pealt tulistada. Suurtükitorni saab juhtida ka distantsilt. Uue ja suures osas automatiseeritud suurtükiväesüsteemi meeskond koosneb kahest sõjaväelasest.
Haubits on paigutatud nelja teljega (8x8) soomustatud ratassõidukile ja sellel on 155-millimeetrine suurtükk. KNDS ehitab ka roomikutega suurtükiväe süsteemi Panzerhaubitze 2000.
Eelmisel suvel sai teatavaks, et Prantsuse-Saksa relvafirmal KNDS oli Ukrainaga leping 54 haubitsa RCH 155 tarnimiseks.
2024. aasta juuni alguses teatas KNDS kavast asutada Ukrainas tütarettevõte.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1330 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 811 090 (võrdlus eelmise päevaga +1330);
- tankid 9767 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 20 326 (+11);
- suurtükisüsteemid 21 923 (+47);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+1);
- õhutõrjesüsteemid 1044 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 276 (+72);
- tiibraketid 3018 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 791 (+83);
- eritehnika 3696 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: The Kyiv Independent, LIGA.net, Jevropeiskaja Pravda, Interfax, BNS, European Pravda