FT: Saksamaa suurendas mullu järsult Venemaa LNG ostmist

Saksamaa ostab endiselt märkimisväärses koguses Venemaa veeldatud maagaasi (LNG), kasutades selleks teiste Euroopa Liidu riikide sadamaid, vahendas väljaanne Financial Times Belgia, Saksamaa ja Ukraina valitsusväliste organisatsioonide koostatud uuringu tulemusi. Samas tõdetakse, et Euroopa Liidus puudub ülevaade Vene LNG impordi kohta.
Hoolimata sellest, et Berliin on loobunud Venemaa LNG otsetarnetest, ostis Saksamaa riiklik energiaettevõte Sefe eelmisel aastal Prantsusmaa Dunkerque'i sadama kaudu 58 tankeritäit Venemaa veeldatud maagaasi, mida on enam kui kuus korda rohkem kui 2023. aastal, selgub FT kajastatud raportist.
Financial Times tõdes, et püüdlused jälgida Venemaa gaasi sisenemist EL-i energiasüsteemi on muutunud kriitiliseks küsimuseks, kuna blokk püüab end Venemaa fossiilkütuste tarbimisest vabastada. Pärast Moskva täiemahulise kallaletungi algust Ukrainas 2022. aasta veebruaris, mis viis energiahinnad Euroopa Liidus rekordkõrgele, seadis EL eesmärgiks loobuda 2027. aastaks Venemaa energiakandjate tarbimisest.
Merd mööda transporditava Vene vedelgaasi import, mida ei ole siiani keelatud, saavutas aga 2024. aastal rekordtaseme, tõdes FT. Samas pärines Euroopa Komisjoni andmetel 2024. aastal Venemaalt vaid umbes 10 protsenti EL-is tarbitud torugaasist, Venemaa kivisüsi ja peaaegu kogu Venemaa nafta on aga sanktsioonidega Euroopa turult eemaldatud.
Belgia, Prantsusmaa ja Hispaania energiaministrid, kelle sadamad võtavad vastu saadetisi Venemaa LNG tankeritelt, on rõhutanud, et väga vähe saabuvast gaasist kasutatakse siseriiklikult ja suurem osa suunatakse torujuhtmete kaudu teistesse EL-i riikidesse. Novembris andis Saksamaa oma riigi hallatavatele imporditerminalidele korralduse lükata tagasi kõik Venemaa LNG saadetised.
"Saksamaa on keelanud oma sadamates Vene LNG impordi. Kuid Prantsusmaalt ja Belgiast ametlikult hangitud import koosneb tegelikult osaliselt samuti Venemaa veeldatud maagaasist, millega tegelikult varjatakse gaasi päritolu," ütles raporti koostamist toetanud Belgia mõttekoja Bond Beter Leefmilieu energiapoliitika ekspert Angelos Koutsis. "Lõpptulemus on see, et kõik asjaosalised riigid võivad väita, et nad ei ole vastutavad jätkuvalt kasvava nõudluse eest Venemaa veeldatud maagaasi järele," lisas ta.
Aruandes, mille koostasid ka Saksa keskkonnakaitserühmad Deutsche Umwelthilfe ja Urgewald ning Ukraina valitsusväline organisatsioon Razom We Stand, selgub, et Saksamaa saab endiselt 3 kuni 9,2 protsenti gaasitarnetest teiste EL-i riikide kaudu Venemaalt.
Läbipaistvuse puudumine Euroopa Liidu gaasi siseturul on toonud kaasa näpuga näitamise liikmesriikide vahel ja see on viinud tegevusetuseni Venemaa veeldatud maagaasi piiramisel, kuna ükski liikmesriik ei tunne end täielikult vastutavana, lisas Koutsis.
Näiteks Belgia sadamate kaudu imporditav gaas on Saksamaa ametlikes andmebaasides üldiselt märgistatud "Belgia gaas", kuigi Belgial ei ole oma gaasitootmist.
Sefe, mis kuulus Venemaa riiklikule gaasiettevõttele Gazprom kuni selle riigistamiseni 2022. aastal, teatas, et ei avalikustanud müüginumbreid ega saa seega aruande järeldusi kinnitada ega ümber lükata. Tal on pikaajaline leping Venemaa eraomanikele kuuluva energiakontserni Novatek kuuluva ettevõttega Yamali LNG, kuid samas võib see olla ostnud osa gaasi ka teistelt müüjatelt.
"Kui molekulid on Euroopa gaasivõrku tarnitud, ei saa neid enam jälitada. Seetõttu on võimatu teada, kuhu Dunkerque'is tarnitud gaas täpselt jõuab," ütles Sefe esindaja FT-le.
Saksamaa majandusministeerium ei vastanud kohe FT kommentaaripalvele.
Prantsusmaa ja veel üheksa EL-i riiki kutsusid oktoobris liikmesriike üles avaldama teabe Venemaalt LNG importivate tarnijate ja EL-i sadamatesse saabuvate koguste kohta.
Euroopa Liitu siseneva gaasi allika jälgimine on saavutatav läbipaistvusandmetega, mis on seadusega ette nähtud, ütles sõltumatu gaasianalüütik Tom Marzec-Manser.
Kuid siis, kui maagaas ehk taasgaasistatud LNG hakkab siseturul liikuma, muutub väga keeruliseks lahti harutada, kuhu gaas on kaubanduslikult tarnitud, rõhutas ta. "See nõuaks, et iga kaubasaatja deklareeriks sellise teabe iga võrgu iga tunni kohta, mis oleks uskumatult koormav," lisas Marzec-Manser.
ERR on ka varem kirjutanud, et Euroopa Liit impordib jätkuvalt Vene LNG-d ning selle mahud on viimasel ajal üha kasvanud.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times