Kliimaministeerium üleriigilist tuuleparkide eriplaneeringut ei plaani

Riik on pannud tuuleparkide planeeringute algatamise ja menetlemise kohustuse kohalikele omavalitsustele. Kuigi mitmel pool põhjustavad tuuleparkide rajamise plaanid kohalike elanike suurt vastuseisu, kliimaministeerium ühtset üleriigilist tuuleparkide eriplaneeringut algatada ei plaani.
Kliimaministeeriumi andmeil peaks aastaks 2030 Eestisse kerkima maismaatuulikuid koguvõimsusega 2850 megavatti, selleks on Eestis algatatud tuuleparkide rajamiseks ligi 60 planeeringut, millest enamus on eriplaneeringud, kokku 29-s omavalitsuses.
Järva valla Roosna küla elanik Mikk Kivila kogus 8500 elanikuga Järva vallas 1060 allkirja pöördumisele, milles nõutakse valla tuuleparkide eriplaneeringu lõpetamist.
"Meie Roosna küla on selline piklik küla Järvamaal ja meile on praegu plaanitud kolme ilmakaarde tuulikud," ütles Kivila, kelle sõnul ei ole nende paigutamine nii inimeste lähedale aktsepteeritav.
Järva valda peaks kerkima 109 kuni 270 meetri kõrgust tuulikut üheksas piirkonnas.
Järva vallavanema Toomas Tammiku sõnul pole kindlasti midagi veel otsustatud. "Keskkonna strateegilise hindamise aruanne on saadetud mõjualasse jäävatele kinnistuomanikele arvamuse avaldamiseks ja ka ametiasutustele. Näiteks nii transpordiamet kui ka keskkonnamaet ei ole seda kooskõlastanud, mis tähendab, et neile asutustele peame täiendavalt saatma aruande ülevaatamiseks. Samuti kõik arvamused, mis meile on laekunud – neid on kuskil 200 – ka neile peame leidma kõik vastused."
Tammik märkis, et kui mingid küsimused jäävad õhku, tuleb eriplaneeringus teha omad korrektuurid, mis võib ka lõppeda sellega, et planeeringut polegi vallas sellisel kujul võimalik kehtestada.
"Kuna see on riiklik eesmärk, siis see menetlus võinuks võib-olla olla rohkem riigi kätes ehk riigi eriplaneering. Kui räägime näiteks Päinurmest, siis seal on ette nähtud tuulikuid nii meie vallas kui ka Põltsamaa vallas. Need menetlused kahes omavalitsuses käivad, see oleks võinud olla ühtne," rääkis Tammik.
Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik Rene Reisner ütleb, et üleriigilise eriplaneeringu algatamine on küll seadusega lubatud võimalus, kuid selleks peavad olema täidetud teatud tingimused.
"Sellist üleriiklikku olulisust tähtsust, kiireloomulisust praegustes oludes tuvastada ei saa, see on ka põhjus, miks need planeeringud on omavalitsuste kesksed," ütles ta.
Reisner lisas, et kuna taastuvenergialahendused mõjutavad kõige enam kohalikke elanikke, on oluline, et planeeringuid tehtaks ja arutelud toimuksid just kohaliku omavalitsuse tasandil.
Tema sõnul peaks aastaks 2030 Eestisse kerkima maismaatuulikuid koguvõimsusega 2850 megavatti.
"Me oleme selles graafikus, võib-olla pisut jääme alla, aga kindlasti ei ole täna tunnetust, et kuidagi pingutaksime üle või teeksime rohkem kui vaja on," märkis Reisner.
Toimetaja: Barbara Oja