Töötajad ei jõudnud Eesti Postiga palgas kokkuleppele, välistatud pole streik

Postitöötajad soovivad, et postikullerite ning teiste töötajate alampalk tõuseks. Kuna Eesti Post ei nõustunud ametiühingu soovituga, pöörduvad postitöötajad nüüd riikliku lepitaja poole, kuid ametiühingu teatel ei ole välistatud ka streigid.
Enamiku ametikohtade, näiteks paki- ja postisorteerijate palgatõusus jõudsid Eesti Posti töötajaid esindavad ametiühingud tegelikult juba riigiettevõttega kokkuleppele. Üle jäi sõlmida kokkulepe veel vaid postikullerite ehk sõidukiga kirjakandjate osas, kes moodustavad ligi kolmandiku kõigist 1700-st Eesti Posti töötajast riigis.
Ametiühingud soovivad, et nende töötasu alammäär oleks praeguse 1000 euro asemel 1200 eurot. Postikullerite keskmine põhipalk on 1067 eurot, millele lisandub veel tulemustasu keskmiselt 60 eurot kuus.
Pro ametiühingu ehk endise sidetöötajate ametiühingu ja transporditöötajate ametiühingu nimel rääkiv Kadri Kangur ütles, et põhjuseid, miks palk peaks viiendiku võrra tõusma, on mitu.
Ühelt poolt on väga lähedal vaesuspiir. Kangur ütles, et töötasu alammäära teenivad kirjakandjad eeskätt suurtest linnadest väljaspool maal.
"Nad peavad minema iga ilmaga välja, vaatamata sellele, kas tuiskab või sajab vihma. Läheb kohale ja teeb oma töö ära," ütles Kangur.
Ametiühingud mõtlevad ka streigile
Teisalt muutis Kangru sõnul Omniva eelmisel aastal ka postikullerite töökorraldust, sest ajalehti ja reklaami enam esmaspäeviti nii palju ei käi.
"Enne oli tööaeg esmaspäevast reedeni, nüüd on teisipäevast laupäevani. Seetõttu väga paljud töötajad, kui see korraldus tehti, lahkusid töölt, sest raske oli ühildada töö- ja pereelu. See toob teistpidi kaasa ka teise miinuse, sest uued töötajad, kes tulevad, peab ju välja õpetama. Selleks, et teenus oleks sel hetkel tagatud, peab see õpetaja rohkem panustama," selgitas Kangur.
Ametiühingujuht ütles, et kui läbirääkimised riikliku lepitaja juures ei edene, siis ei ole välistatud, et postitöötajad lähevad aktsioonidele. Ta lausus, et streigifondi on jooksvalt raha kogunenud, kuid seda, kui kaua annaks niiviisi teoreetiliselt streikida, ei ole ametiühingus veel arutatud.
"Eesti Post on öelnud, et tahab areneda rahvusvaheliseks ettevõtteks. Meile see meeldib, aga see areng ei saa tulla Eesti töötajate arvelt," ütles Kangur.
Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi ütles, et 200 euro võrra pole võimalik postikullerite töötasu alammäära ettevõttel tõsta. Ettevõte pakub, et alammäär tõuseks keskeltläbi 30 euro võrra ehk kolm protsenti.
Palku saaks tõsta, kui tõuseks postiteenuse hind
Mägi rääkis, et ettevõte võiks siiski tõsta töötajatel tasu ka natuke rohkem, kui regionaalminister lubaks tõsta postiteenuse hindu.
Universaalne postiteenus ehk kirjade inimesteni kohale toimetamine on Eesti Postile kahjumlik. Eelmise aasta esimesel üheksal kuul oli kahjum umbes poolteist miljonit eurot.
"Hindadest sõltub ka see, kui palju me saame kulutada. Just see sama palk on ju väga suur osa meie kuludest. Juhul, kui meil hinnatõusu ei tule, siis rahalised vahendid on piiratud. Me peame mõistma ka seda, et meie mahud ei kasva ja ei kasvanud ka eelmine aasta. Kui me vaatame nii kirjade-, paki kui ka perioodikamahtu, siis kõik need olid eelmisel aastal tervikuna languses," rääkis Mägi.
Konkurentsiamet nõustus tegelikult juba detsembris postiteenuse hindade tõstmisega. Amet tegi regionaalministrile ettepaneku, et näiteks tavaline lihtkiri maksaks praeguse 1,30 euro asemel 2,20 eurot.
Pall regionaalminister Hartmani käes
Nüüd ongi pall regionaalminister Piret Hartmani käes, kes peab otsustama, kas konkurentsiameti ettepanekuga nõustuda või mitte.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais rääkis, et ministeeriumil on praegu tegelikult pooleli üldse laiem protsess, et kogu postiteenuse rahastamist jätkusuutlikumaks muuta.
Seetõttu ministeerium otsusega ei kiirusta ning pigem kaldutakse selle poole, et postiteenuse hinda praegu üldse mitte tõsta.
"See ei ole täna selle tervikpildi osa. Me tahaks panna rõhu kogu süsteemi muutmisele, mis tegelikult tulevikus välistakski sellise olukorra, et teenus ei ole jätkusuutlik ja inimesed ei saa piisavalt palka. See ongi tegelikult kogu selle rahastamise süsteemi ülevaatamise eesmärk, et saavutada seal mõistlik tasakaal," rääkis Soomlais.
Regionaal- ja põllumajandusministeerium saatis postiseaduse muutmise eelnõu eelmisel nädalal kooskõlastusringile. Pressiteates märgiti, et seaduses tehtavad muudatused aitavad ajakohastada postituru reegleid ja tagada ka aastate pärast kättesaadava postiteenuse kõikjal Eestis.
2023. aastal jäi Omniva 1,3 miljoniga kahjumisse ning kontserni müügitulu oli 131,7 miljonit eurot. Eelmise aasta tulemusi ei ole riigiettevõte veel avaldanud, kuid üheksa kuu tulemused näitasid kiire käibekasvu juures süvenevat kahjumit – see jõudis 4,4 miljoni euroni.
Esmaspäeva ennelõunal saatis ERR-i portaalis ilmunud uudisele oma kommentaari ka Piret Hartman, mille alljärgnevalt avaldame.
"Selleks, et tagada Eesti Posti stabiilsus ning võimalus areneda, sealhulgas maksta õiglast tasu oma töötajatele, on esiteks oluline, et riik hüvitaks Eesti Postile universaalse postiteenuse osutamisel tekkinud ebamõistlikult koormavad kulud. Justiits- ja digiministeeriumi alla kuuluva konkurentsiameti juurde on sel eesmärgil loodud fond (nn UPT fond), kust Eesti Postil on õigus saada hüvitist. Fond ongi loodud selleks, et tarbijale püsiks postiteenuse hind taskukohane ja ettevõtja kulud saaksid kaetud. Praeguseks on selliseid kulusid, mille hüvitamist Eesti Post fondist ootab, kogunenud ligi seitse miljonit eurot.
Et Eesti Postil tekiks juurde rahalisi vahendeid, on vaja esmalt justiits- ja digiminister Liisa Pakostal ajada korda UPT fondiga seotud makse. Juba möödunud novembris saatsin Pakostale ka vastavasisulise kirja, paludes leida tekkinud olukorrale lahendus. Nii suur eelarve puudujääk kahjustab oluliselt ettevõtte jätkusuutlikkust ega võimalda maksta töötajatele väärikat palka. Loodan, et justiitsminister tajub olukorra kriitilisust ja leiab kiirelt lahenduse kompenseerimaks Eesti Postile vajalikud kulud.
Pikas plaanis ei saa selline süsteem enam jätkuda. Oleme regionaal- ja põllumajandusministeeriumis saatnud kooskõlastusele eelnõu postiseaduse muutmiseks, mis muudab postiteenuse rahastamise ning hinna kujundamise selgemaks."
Toimetaja: Urmet Kook