Hiina lisandist sõltuvad loomakasvatajad soovivad kaitsetollide kaotamist

Eesti põllumajandus-kaubanduskoda kirjutas Hiinast pärit söödalisandite toetuseks pöördumise, sest Euroopa Komisjoni kehtestatud kaitsetollid ähvardavad siinse sea- ja linnuliha hinda tõsta. Allasurutud hinna toel Euroopa turule paisatud Hiina lüsiini sööb 90 protsenti meie sigadest ja kanadest.
Selleks, et broileri või sea kontidele maitsev liha kasvaks, läheb vaja aminohappeid. Neist umbes pooli ei oska loom ise sünteesida, sestap peab ta neid sisse sööma. Põllumajandus- kaubanduskoja arendusnõunik Triin Tintse rääkis, et ühte olulisemat aminohapet lüsiini saavad looduses elavad loomad ja linnud näiteks ussikesi ja putukaid närides. Aga farmis tuleb neile lüsiin lisandina sööda sisse segada.
"Kui seda söödas ei ole, siis loomad jäävad lihtsalt kängu, nende immuunsus langeb, nad hakkavad haigestuma," sõnas Tintse.
Ta märkis, et ühel Eesti suurimal linnuliha tootjal kulub aastas 40 tonni lüsiini. Keskmiselt jagatakse seda toidulisandit nii sea- kui linnukasvatustes laiali neli kilo iga tonnise toidukoorma kohta.
"Sööt moodustab loomakasvatuse kogukuludest 80 protsenti. Ja lüsiin sellest söödakulust on umbes kuus protsenti," ütles Tintse.
Tegu on loomakasvatajatele väga olulise ainega, aga 90 protsenti Eestis tarvitatavast lüsiinist toodetakse Hiinas.
"Lüsiini tootmine on suure keskkonnajalajäljega ja sellepärast on Euroopa Liidus lüsiini tootmine peaaegu olematu," selgitas Tintse. "Põhilised lüsiini tootjad on Hiina ja Ameerika, väiksemal määral ka Lõuna-Korea ja Jaapan," ütles ta.
58–85-protsendised kaitsetollid
Õigemini on Euroopas alles ainult üks lüsiini tootja – prantslastele kuuluv Metex Noovistago, aga Hiina tehastega võrreldes on nende toodang pea kaks korda kallim. Läinud aasta aprillis kaebas ettevõte Euroopa Komisjonile, et hiinlased suruvad oma kauba hinda dumping'uga allapoole.
"Uurimise käigus leidis Euroopa Komisjon, et Hiina tootjad müüvad, eesmärgiga hõivata Euroopa turgu, lüsiini dumping-hinnaga ja on seadnud omakorda raskesse olukorda Euroopa ainsa lüsiinitootja," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaupade vaba liikumise ekspert Karl Stern.
Selleks, et kohalikku tootmist kaitsta, kehtestas komisjon Hiinast tulevale lüsiinile 58–85-protsendilise tollimaksu.
Kaitsetollide kehtestamises pole Euroopas midagi tavatut. Viimase aja kõige kuulsam vaidlus puudutab tollimaksu Hiina subsideeritud elektriautodele. Aga alles läinud nädalal pikendati dumping'u-vastaseid meetmeid Hiinast pärit elektriratastele. Pikas nimekirjas on ka Hiinast pärit fiiberoptilised kaablid ja metallist õllevaadid. Ehkki Hiina on komisjoni teadetes kõige tihedamini, lipsavad muuhulgas läbi ka näiteks Türgi ja Maroko nimed.
Euroopas on Hiina söödalisandil 75-protsendine turuosa
Hinna-dumping'u tõendamiseks koostab komisjon põhjaliku analüüsi. Lihtsustatult on vaja ära näidata, et ettevõtte tootmiskulud on tegelikult suuremad, kui see hind, millega toode meie turule tuuakse. Lisaks sellele kirjeldatakse komisjoni kodulehel pikalt, kuidas Hiina ettevõtted on tihedalt kommunistliku parteiga seotud ning kuidas Hiina riik sealset keemiatööstust lääne turgudele aitab.
"Komisjon nägi, et tõenäosus, et Hiina tootjad võtavad turu dumping-hindadega üle, võibki reaalsuseks saada," sõnas Stern. "2023. aastal oli Euroopa Liidu tootja turuosa kukkunud kahele protsendile ja Hiina tootjate osakaal oli tõusnud 75 protsendile," lisas ta.
Samas tõdetakse ka komisjoni analüüsis, et Hiinas ongi lüsiini odavam toota kui Euroopas. Asi pole ainult leebemates keskkonnanõuetes ja soodsamas tööjõus – ka maisitärklis, mida nii seal kui ka USA-s lüsiini kääritamiseks kasutatakse, on hulga odavam kui Euroopas kättesaadav nisutärklis.
Koda: uus hinnatõus on kuritegelik
Põllumajandus-kaubanduskoja väitel on Eesti ettevõtjad juba varem proovinud ennast Hiina lüsiinist võõrutada. Aga teistest riikidest, sealhulgas USA-st pole piisavaid koguseid saadud. Sestap palus koda, et Eesti riik seisaks komisjoni kehtestatud tollimaksule vastu.
"Meie seisukoht on, et enne tuleks Euroopas tootmine taastada ja siis tollimaksud kehtestada," Tintse.
Regionaalminister Piret Hartmanile (SDE) saadetud kirjas loetles koda terve rea loomakasvatamist ohustavaid uusi reegleid ja hinnatõuse ning märkis, et järjekordse sisendhinna kallinemine on ebaõiglane ja kuritegelik.
Karl Stern märkis, et jaanuaris kehtestatud kaitsetollid on esialgsed ning vaadatakse hiljemalt poole aasta pärast üle. Kusjuures pärast esialgse maksu kehtestamist said kõik liikmesriigid oma sõna sekka öelda.
Teisipäeval toimunud hääletusel jäi Eesti erapooletuks. Stern rääkis, et Eesti ei saanud tollimakse kahel käel toetada, sest need mõjutavad otseselt tootjate sisendhindu. Mure on ka võimalikud lüsiini tarneraksused ning see, et kaebuse esitanud Euroopa ainsast tootjast võib kujuneda kohalik monopol. "Sellel meetmel on tõenäoliselt mõju sea- ja linnuliha hinnale," sõnas Stern.
Kuidas hääletasid teised liikmesriigid, ei luba Euroopa Komisjoni reeglid Sternil öelda. Aga niikuinii pole hääletuse tulemus komisjonile siduv.
"Ma arvan, et nüüd veel toimub arutelu komisjonil osapooltega. Need arutelud on kinnised," rääkis Stern. "Ja mingi aeg enne lõplike meetmete kehtestamise eelnõu teeb komisjon väikese avalikustamise. Ja siis võib olla nii, et ta tühistab selle meetme aga võib olla ka nii, et ta muudab tariifimäärasid," sõnas Stern.
Toimetaja: Aleksander Krjukov