USA kaitsetollid Euroopa Liidule mõjutaksid Eesti majandust pigem kaudselt
USA kaitsetollide tõttu on maailmas vallandumas kaubandussõda, millest ei võida ükski osapool, kuna selline turgude kaitsmine toob kaasa üldise hinnatõusu, ütlevad analüütikud. Kui USA kehtestab kaitsetollid Euroopa Liidule, on selle mõju Eesti majandusele üldiselt kaudne.
USA president Donald Trump otsustas lükata kaitsetollide kehtestamise Mehhiko kaupadele kuu aega edasi. Kuid korraldus kehtestada Kanada importkaupadele 25-protsendine tollimaks ja Hiina kaupadele 10-protsendine lisamaks, raputas juba finantsturge.
Euro kurss langes dollari suhtes 1,3 protsenti, kuna kardetakse, et USA kehtestab järgmisena tollimaksud Euroopa Liidule.
Jõustuvate tollimaksudega on kaubandussõja esimene faas on alanud, ütles Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel.
"Selle kehtestamisega ollakse alles umbes kolmandiku peal. Neile tõenäoliselt tuleb lisa ja põhimõtteliselt me paistame olevat liikumas võib-olla selgelt suletuma maailma suunas. Viimati vist oli asi niivõrd kaitsetollikeskne umbes aastal 1969. /.../ Sisuliselt on see tarbija täiendav maksustamine, sisuliselt on see olemasolevate toimivate tarneahelate ja kaubavoogude liikumise loogika rikkumine," selgitas ta.
Kui Trump kehtestab kaitsetollid Euroopa Liidule, saab kõige enam pihta viletsas seisus olev Saksamaa majandus. Eesti majandust mõjutavadki USA tollimaksud läbi peamiste kaubanduspartnerite. Kuid otseselt saab pihta elektroonikatööstus.
"USA on Eesti kaupade ekspordis kuuendal kohal, viis protsenti kaupade ekspordist. Ja umbes kolmandik, mida me ekspordime USA-sse, on mobiilsideseadmed, täpsemalt öeldes 5G seadmed. Aga nende osakaal jällegi kogu kaupade ekspordist on ainult 1,6 protsenti," rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Koppeli sõnul võib Euroopa Liit kehtestada omapoolsed tollimaksud.
"Euroopa Liidu tähtsus ja mõjukus on paraku suurest finantskriisist alates märkimisväärselt vähenenud. Nii et siin ollakse pigem ohver kui võrdne vastane," ütles Koppel.
Pikas vaates ei võida kaubandussõjast mitte keegi ja globaalne heaolu väheneb, ütles Eesti Panga välismajanduse allosakonna juhataja Peeter Luikmel.
"Nii Ühendriigid kui ka Euroopa on täna ikkagi väga madala tööpuudse tingimustes, elanikkond vananeb, tööjõudu on vähe. Nii et seda omamaist tootmist tuleb kuidagi varustada ka tööjõuga ja see tegelikult tähendab ju palgatõusu. /.../ Pikemas perspektiivis see tähendab üldist hinnatõusu, natukene ebaefektiivsemat tootmist ja teistpidi ka selgelt võimalust, et intressimäärad pika perioodi keskmisena seetõttu peavad tulevikus olema lihtsalt natuke kõrgemad," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"