Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et valitsusjuhina on Kristen Michal asunud ellu viima kahjulikku energiapoliitikat, mis kahjustab Eesti majanduse väljavaateid ja inimeste toimetulekut ning teenib valdkonnaga seotud ettevõtjate huve.

"Selle projekti realiseerimine toob tarbijatele kaasa täiendava koormuse rohkem kui kahe miljardi euro ulatuses ning teaduste akadeemia energeetikakomisjoni hinnangul tekitab ulatusliku riski Eesti energeetilisele varustuskindlusele. Niivõrd mastaapne otsus võeti vastu kitsas ringis kolme ministri poolt ilma energiamajanduse arengukava kooskõlastamiseta ning sisulise dialoogita ettevõtjate ja ekspertidega. Sisulisi arvestusi ning põhjendusi ühiskonnale esitatud ei ole," rääkis Laats.

Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul on Michali juhitud valitsus langetanud järjest otsuseid, mis halvendavad Eesti inimeste ja ettevõtete konkurentsivõimet.

"Peaministri juhtimise kvaliteet on olnud kohutav ja Eesti riiki hukutav – otsuseid langetatakse kitsas ringis ja ebakompetentselt," ütles Seeder Keskerakonna pressiteate vahendusel.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Martin Helme lisas, et Michal on valetanud seoses oma rolliga pankrotis oleva Nordica rahastamisotsustes.

"Avalikkusele on Kristen Michal selgitanud, et kliimaministrina ei kiitnud tema või tollane valitsus heaks järjekordseid rahasüste Nordicale, kuid just tema ametisoleku ajal tehti EISA eraldisena firmale 1,5 miljoni euro suurune laenueraldis, mis sai teoks üksnes tema juhitud ministeeriumi surve tõttu," märkis Martin Helme. Lisaks heidab opositsioon Michalile ette seadusemuudatust, mille tulemusel sai riigisekretäriks Keit Kasemets.

ERR kirjutas opositsiooni plaanist peaministrit umbusaldada juba jaanuari lõpus. Siis ütles Michal kommentaariks, et EKREIKE ongi taas koos.

"Võtan EKREIKE heidetud kinda vastu ja vastan, et seisan valitsusega selle eest, et Eesti ei vajuks pimedusse, uusi tootmisi sünniks ja uut tehnoloogiat saaks vabade kodanike maal ettevõtlikud inimesed rakendada meie jõukama ja parema tuleviku nimel. Ootan huviga sisulist debatti riigikogus," ütles Michal.

Riigikogu võib avaldada valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab riigikogu koosseisu enamus ehk vähemalt 51 saadikut.

Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik riigikogu koosseisust ehk vähemalt 21 saadikut. Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, astub tagasi terve valitsus.

Alanud aastal on koalitsioonil riigikogus de facto 66 häält, kuna opositsioonierakondadest on võrreldes valimistejärgse ajaga liikunud koalitsioonierakondadesse kuus inimest.