Riigikogu plaanib katkestada usuühingu seotuse välisriigis asuva ühendusega, kui see kujutab riigile ohtu või on toetab agressiooni. See eelnõu puudutab MPEÕK-i. Riigikogu on kuulutanud Moskva patriarhaadi Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Patriarh Kirill on toetanud  Venemaa täiemahulist sõda Ukrainas.

MPEÕK-i piiskop Daniel ehk Margo  Lepisk ütles komisjonis, et patriarhid tulevad ja lähevad, aga kirik jääb. 

"See on ikkagi suur küsimus, et ühe inimese väljaütlemisest tingituna peavad hakkama kirikud jooksma ühest jurisdiktsioonist teise. Kogu kirikurahvas. See põhimõte, mis sellesse seadusesse on sisse kirjutatud, tundub kiriklikus mõttes ikka väga absurdne," lausus Daniel.

"Ühelt poolt me räägime mõjutustegevusest. Teine probleemne koht on aasta 2022 veebruar, siis kui lahvatas Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukrainas, kus seesama Moskva patriarhaadi kirik tegutseb. Paraku sealt selliseid signaale on olnud, et kirik on osalenud ka sellises tegevuses, mis tavapärase usuorganisatsiooni tegevusraamisest välja jääb," ütles siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.

Kui seadus vastu võetakse, siis on kirikul kaks kuud aega muudatuste tegemiseks. Kui seda ei tehta, siis on eelnõu järgi võimalik sundlõpetamine. Piiskop Daniel ütles, et edasine tegevus selgub siis, kui seadus on vastu võetud.

"Teinekord räägitakse täppisteadustest, siis antud juhul meie näeme seda täppisseadusena, mis on suunatud meie kiriku vastu. Kui see sellisel moel saab vastu võetud, siis me hakkame vaatama, millised punktid seal... Võib-olla midagi muutub või siis ei muutu, aga sellest saab rääkida, kui seadus on sellises staadiumis," lausus Daniel.

"See diskussioon on viidud tasandile, kus vene õigeusku hakatakse keelama, mis ilmselgelt on eksitav. Täpselt samamoodi, kui räägime, et eesmärk on mõne organisatsiooni sulgemine. See on samamoodi eksitav. Selle seaduse põhjus ja lähtepunkt on Eesti julgeoleku tagamine," märkis Ringvee.

Kolmapäeval on riigikogus eelnõu esimene lugemine. Järgmine arutelu koos ekspertidega võib toimuda siis, kui muudatusettepanekud esitatud

"Kui tulevad sellised muudatusettepanekud, kus õiguskomisjonil on vaja ekspertiisi juurde, siis loomulikult me seda kaasame," lausus riigikogu õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi.