Zelenski lükkas kolmapäeval tagasi USA nõudmised seoses Ukraina haruldaste muldmetallidega. Trumpi sõnul on lepingu maht sama suur kui abi, mida USA on riigile täiemahulise sõja ajal andnud.

Zelenski ütles ajakirjanikele, et talle näidatud leping oli ebaselge, välja arvatud see osa, kus USA nõudis endale 50 protsenti Ukraina maavaradest. Zelenski lükkas selle lepingu tagasi, kuid lisas, et on valmis arutama kokkulepet, mis sisaldab USA julgeolekugarantiid Ukrainale.

"Ma ei saa meie riiki maha müüa," sõnas Zelenski.

Ukraina president märkis, et on tänulik USA abi eest Ukrainale, mille maht on tema sõnul umbes 100 miljardit dollarit, ning rõhutas, et Trumpi 500 miljardi dollari suurune nõue on ülemäärane.

Neljapäeval Valge Maja briifingul kommenteeris Trumpi julgeoleku nõunik Waltz tekkinud olukorda.

Waltz ütles, et Valge Maja on Zelenski ütluste pärast väga pettunud.

"Teatud retoorika, mis tuli Kiievist, ja president Trumpi solvamine olid vastuvõetamatud," sõnas Waltz. "President Trump on ilmselgelt väga pettunud president Zelenskis, et ta ei ole tulnud laua taha, et ta ei ole olnud valmis kasutama seda võimalust, mida me talle pakkusime."

Ukraina sõnul on tal Euroopa suurimad titaanivarud, mida kasutatakse lennukite ja mereväe laevade sulamite valmistamiseks, ning liitiumivarud, mida on vaja akude tootmisel.

Nii Waltz kui ka Trump on nõudnud USA-le juurdepääsu Ukrainas asuvatele haruldastele mineraalidele vastutasuks antud abi eest.

"Esitasime ukrainlastele tõeliselt uskumatu ja ajaloolise võimaluse," lausus Waltz ja rõhutas, et see oleks jätkusuutlik ja parim julgeolekugarantii, mida Ukraina võiks loota.

"Nad peavad võtma vaiksemalt, hoolikalt järele mõtlema ning sellele kokkuleppele alla kirjutama," ütles Waltz Ukraina juhtkonna kohta.

Waltzi kommentaarid tulid vahetult pärast Kiievis toimunud kohtumist Zelenski ja USA erisaadik Keith Kelloggi vahel. Pärast kohtumist erisaadikuga ütles Ukraina president, et on valmis sõlmima USA-ga investeerimis- ja julgeolekulepingu Ukraina sõja lõpetamiseks.

"Ukraina on valmis tugevaks, tõhusaks investeerimis- ja julgeolekulepinguks Ameerika Ühendriikide presidendiga," ütles Zelenski avalduses pärast neljapäevast kohtumist Kelloggiga. "Oleme pakkunud välja kiireima ja konstruktiivsema viisi tulemuste saavutamiseks."

Zelenski nimetas kohtumist Kelloggiga produktiivseks, kuid pärast nende kohtumist toimuma pidanud pressikonverents tühistati viimasel minutil.

BBC arusaamise järgi oli tegemist USA-poolse otsusega ning Ukraina allikad väidavad, et nende arvates on Valge Maja Kelloggi "kõrvale lükanud".

Kohtumine Kelloggiga oli Kiievi jaoks ülioluline, kuna Ukraina ametnikud loodavad erisaadikule, et ta nende vajadused Washingtonile edastaks.

Moskva võib püüda pingeid ära kasutada, märgib WSJ – valitsusega seotud mõttekoda saatis enne USA-Venemaa kõnelusi Kremlile märgukirja, kus kõlas soovitus pakkuda Ameerika ettevõtetele õigusi okupeeritud Ukraina aladel asuvatele maavaradele.

Trump üritas oma esimesel ametiajal Zelenskit survestada

Oma esimesel ametiajal põhjustas Trumpi katse Zelenskit survestada skandaali. Vahetult pärast Zelenski presidendiks saamist ütles Trump talle telefonikõnes, et soovib temalt "teenet" – uurida tollast demokraatide presidendikandidaati Joe Bidenit ja tema poega Hunter Bidenit.

Trump blokeeris Zelenski vastuseisu tõttu 400 miljonit dollari suuruse sõjalise abipaketi Ukrainale, püüdes sundida sedaviisi Zelenskit oma soovi täitma. Trump lõpetas abi blokeerimise pärast seda, kui vilepuhuja tema telefonikõne sisu avalikustas. Pärast sündmuste avalikuks saamist alustas kongress Trumpi tagandamismenetlust.

Zelenski hoidis Bideni ametiajal Trumpist eemale, kuid kohtus temaga eelmisel aastal Trump Toweris presidendikampaania ajal. Pärast seda esinesid nad koos põgusalt Fox Newsis.