Eesti seisukoht on, et iseseisvalt ei ole siinsetel väikestel lennujaamadel võimalik kulusid tagasi teenida.

Euroopa Liit on ühtne turg, mis tähendab, et Euroopa ettevõtetele peavad kehtima ühtsed reeglid, et nad saaksid ausalt teineteisega turul konkureerida. Seetõttu on ka reeglid selles osas, mil määral tohivad riigid enda lennujaamu või lennundusettevõtteid toetada, olnud siiani karmid.

Euroopa Liit on nüüd kogumas liikmesriikidelt ja huvirühmadelt tagasisidet, kuidas senised riigiabi andmise reeglid üle vaadata.

Valitsus kinnitas eelmisel nädalal Eesti seisukohad, kuidas neid reegleid Eesti lennujaamadele ja lennuettevõtetele leevendada.

Eesti seisukoht on, et praegused reeglid on töötatud välja kriiside-eelsel ajal ega võta arvesse Ida-Euroopa tänapäevast geopoliitilist olukorda.

Taristuminister Vladimir Svet selgitas, et uusi lennufirmasid on Eestisse lendama meelitada keeruline.

"Selles olukorras on loogiline, et meie lennujaam, mis peab konkureerima teiste suurte lennujaamadega üle Euroopa, asub keerulises olukorras," rääkis Svet.

Konkurentsireeglite järgi on Malta ja Küpros praegu näiteks klassifitseeritud kui Euroopa äärealad.

Svet ütles, et Eesti soov on, et ka Eesti oleks selgelt defineeritud kui ääremaa.

"Küsimus on ju selles, et kui Maltal ja Küprosel ei ole lihtsalt maismaaühendust Euroopaga. Nende jaoks on lennuliinide pidamine eluliselt oluline ja rahaliselt kallis ühel põhjusel. Meie jaoks on see oluline ja kallis teisel põhjusel, mis ei ole võib-olla Malta ja Küprosega seostuv, aga ta samamoodi paneb teatud riskid ja piirangud nendele lennufirmadele, mis siin opereerivad, lähtuvalt sellest, et see turg on ühelt poolt väike ja teisalt ida poolt siit lennata ei saa, mis omakorda piirab neid äritegemise võimalusi, mis nendel firmadel võiks olla, kui nad opereerivad kuskil teistes Euroopa otsades," rääkis Svet.

Lisaks Tallinna lennujaamale on küsimus ka selles, mis saab tulevikus Eesti väiksematest lennujaamadest, nagu Tartu, Pärnu, Kärdla või Kuressaare, kui Eesti riik ei tohi neid enam samas mahus rahaliselt toetada.

Väikeste lennujaamade tegevustoetus on praegu samamoodi vaid ajutine meede ning juba kahe aasta pärast ootab Euroopa Komisjon, et need lennujaamad saaksid ise turutingimustes hakkama.

"Küsimus on, kas meil endal lubatakse neid subsideerida. Teiseks, ei ole mõeldav, et eriti saartel asuvad lennujaamad peaksid jõudma omadega nulli või plussi. Meie jaoks ei ole küsimus, et lennuühendus saartega peab olema. Seega meie praegu keskendume, et pidada läbirääkimisi kolleegidega Euroopa Liidu tasemel," ütles Svet.