Eesti 200 Tallinna piirkonda juhtiv Jašin ütles, et üldine poliitloogika ütleb, et see inimene, kes juhib piirkonda, peab olema valmis kandideerima ka esinumbrina selles piirkonnas. Seega oleks loogiline, et Jašinist saaks Eesti 200 linnapeakandidaat Tallinnas.

"Aga tegelikult nii Eesti 200 põhikiri kui ka meie üldine loogika näeb ette kollektiivselt otsustamist. Nimekirja esinumbri otsustab Tallinna piirkonna juhatus kollektiivselt. Nüüd on käimas see töö, kus me lähima kolme kuu jooksul räägime, vaatamata keerulistele aegadele uute inimestega ja katsume ikkagi leida võimalikult hea kandidaadi ja parima kandidaadi Eesti 200 etteotsa Tallinnas. Ja see ei välista seda, et päeva lõpuks pean olema mina see inimene. Aga töö käib ja kollektiivne otsus tuleb suvel," ütles Jašin.

Eesti 200 on andnud ainsana lubaduse mitte teha koostööd riigikohtust kriminaalkaristuse saanud Keskerakonnaga. Saatejuht Anvar Samost küsis, kas selline lubadus sai antud seetõttu, et Eesti 200 lihtsalt järgmisesse Tallinna volikokku ei saa ning seega on tegemist isetäituva lubadusega.

"See kehtib selle loogika alusel, mida reiting 10 kuud enne valimisi näitab. Kui täna oleks valimised, siis nii oleks. Ma olen poliitikas võrdlemisi lühikest aega olnud tänu sellele, et olen noor inimene ja pole nii palju veel tegutseda jõudnud, aga olen õppinud selgeks selle, et asjad muutuvad. Ja see, mis toimub vabariigi tasemel valitsuses ja mis protsessid maailmas toimuvat mõjutavad väga olulisel määral seda kõike 10 kuu jooksul, kuhu me jõuame oktoobriks," vastas Jašin.

Seda, et teised erakonnad ei ole Keskerakonnaga koostööd välistanud, peab Jašin murettekitavaks.

"Ma lugesin väga põhjalikult, mida ütles nii Reformierakond
kui ka Isamaa erakond. Minu meelest sotsiaaldemokraadid ütlesid küll, et härra [Mihhail] Kõlvartiga, kes on selgelt seotud kriminaalkorras karistusega, et temaga koostööd ei tehta. Mul on küsimused eeskätt Isamaale ja Reformierakonnale,
kes seda välja ei öelnud. Ma ei tea, kas valija peab järeldama, et ootame siis
Keskerakonna tagasitulekut tänu Isamaale või Reformierakonnale, aga ma arvan, et see on see küsimus siin 10 kuu jooksul, mida nad peavad ära vastama," rääkis Jašin.

Viimase Kantar Emori küsitluse järgi võib aga Keskerakond oodata Tallinnas valimisvõitu ning seega võib ikka teistel erakondadel ilma Keskerakonnata keeruline kui mitte võimatu linnavalitsust teha.

"Vaadake, minu jaoks on põhimõtteline probleem, kui ollakse pragmaatiline, realistlik, vaadatakse, et reiting näitab, et üks erakond on võitmas – vahet ei ole, et kriminaalkorras karistatud korruptandid," kommenteeris Jašin.

Vastates küsimusele, kes on Keskerakonnas konkreetselt korruptant, vastas Jašin, et Mihhail Korb. "Korb, kes oli tegevjuht ja väga põhjalikult tegi koostööd ka
Tallinna linnavalitsuse meeskonnaga Keskerakonnas, kes küll ei olnud kohtupingil, aga hästi selgelt loeme välja kohtulahendist, et mitu korda on nende inimestega räägitud selle protsessi jooksul. Härra Korb see inimene kindlasti on , ta ikka veel on erakonna liige," ütles Jašin.

"See pragmaatilisus ja see väärtuste küsimus valmistab väga suurt muret, et kui Isamaa ja Reformierakond näevad, et Keskerakond on võitmas ja oleme siis ettevaatlikud. Ütleme, et on ebameeldiv, aga arutame, vaatame, mis need valimistulemused on. See minu meelest ei peaks olema aktsepteeritav
valijate poolt," lausus Jašin.

Jašin rääkis, et pool aastat tagasi juhiametisse asunud Kristina Kallase juhtimise ajal on tehtud erakonnas päris palju muudatusi.

"Uus põhikiri, erakonna volikogu, mis asus nüüd kokku tulema ja poliitilisi otsuseid vastu võtma. Ja kui ma vaatan nüüd, mis siin viimastel nädalatel üldse
meedias on olnud. Kes toimetab? Kes teeb reforme? Siis ikka Eesti 200 teeb, meie ministrid teevad, meie riigikogu liikmed teevad. Kui ma võtan kõiki neid hariduse teemasid, majanduse teemasid, energeetika teemasid, vabaduste ja väärtuste teemasid. Me räägime siin erakonnaseaduse muutmisest, me räägime nõusolekuseadusest, siis mulle küll jääb mulje, et otsused on nüüd tehtud, kas
programmiliselt aastal 2023 või siis nüüd täiendavalt uute erakonnaorganite poolt, volikogu poolt ja nüüd on lihtsalt aeg seda tööd teha. Struktuur on paigas,
meeskond on paigas ja nüüd vaatame, kuidas valija tagasisidet annab üheksa kuu pärast valimistel," rääkis Jašin.

Saatejuht Anvar Samost, küsis Jašinilt, kuidas ta selgitaks Eesti 200 eesmärke tavainimesele tänavalt.

"Vaadake, seesama pika plaani jutt, mida me oleme alati rääkinud, mille tõttu me oleme saanud suure rahvamandaadi riigikogu valimistel," vastas Jašin.

"Aga enne seda aastal 2021 me saime ju selle toetuse ka kohalikel valimistel. Nüüd reitingutest rääkides see on teine. Aga ikkagi me oleme rääkinud pika plaani juttu, me oleme rääkinud reformidest, me oleme rääkinud sellest, et on vaja rahanduslik seis korda teha. Mul on tugev veendumus, et Eesti ühiskonnas võib-olla mitte kõik inimesed, aga kriitiline osa inimestest, kes mõistavad, austavad seda juttu, on omal ajal valinud meid sellepärast ja nüüd, kui me näitame, et töö käib ja otsused on tehtud, siis ma usun, et see valija tuleb tagasi, võib-olla mitte samas ulatuses, aga kindlasti üle künnise seda rahvamassi on," rääkis Jašin.

Seda, et mõned Eesti 200 liikmed otsiks võimalusi mõne teise erakonnaga liituda, peab Jašin kuulujuttudeks.

"Esiteks, konkurendid räägivad kindlasti kõigiga ja see on poliitika tavaline valdkond, poliitikud räägivad omavahel ja see, et räägitakse, on ju fakt. Aga see, et keegi on kuskile minemas, ei paista küll mitte ühestki otsast ja see eristabki meid teistest erakondadest, et nii madala reitingu puhul on seltskond ikkagi koos
ja töötab edasi," sõnas Jašin.

"Mul ei ole küll infot, et keegi on kuskile liikumas. Ma olen suhteliselt kindel, et mitte keegi ei ole kuskile minemas," lisas ta.

Jašin tõdes, et Eesti 200 probleem on olnud see, et erakonna liikmed ei võitle piisavalt oma populaarsuse eest. "See on see, mis meid eristab ja see on see, mis tagab poliitikutele vabaduse õigeid otsuseid teha," sõnas Jašin.

Ta rääkis, et Tallinnas ja Tartus läheb Eesti 200 välja täisnimekirjaga, aga ülejäänud Eestis ei välista, et erakonna liikmed kandideerivad valimisliitudes.

"Siinkohal on strateegiline valik. Tuleb ära otsustada, kus on see piir, kus on need põhilised kohalikud omavalitsused. Läbi aja see loogika, mis on väiksemates omavalitsustes olnud, on hästi tugevad kohalikud valimisliidud ja nimekirjad, mille osas on vaja arutada ja rääkida," lausus Jašin.

Kui Eesti 200 oktoobris Tallinna volikokku ei pääse, on Jašin enda sõnul valmis Tallinna piirkonna juhi kohalt tagasi astuma. "Kui ei ole õnne valimistel, siis on see koht, kus juht peab tagasi astuma," sõnas ta.

Kristina Kallaselt Jašin valimistel põrumise pärast erakonna juhi kohalt tagasi astumist ei ootaks.

"Minu arvamus on see, et me oleme alati olnud riigi juhtimise peale kontsentreerunud. Me oleme küll Tallinnas, Tartus ja teistes omavalitsustes
juhtimises osalenud ja toimetanud, aga meie põhiline eesmärk on riigikogu valimised 2027. aastal. Kogu töö ja ka need kohalikud valimised, mis on tulemas, on üks samm sellest, et tuua see toetus tagasi ja teha tulemus 2027. aasta riigikogu valimistel. Nii positsioneerib ennast ka erakonna juht Kristina Kallas ja mina saan sellest loogikast väga hästi aru, et põhiline eesmärk ja mille eest vastutust võtta, on järgmine riigikogu valimine," rääkis Jašin.

Ta rõhutas, et milline iganes ka kohalike valimiste tulemus ei tuleks, on Eesti 200 põhiline vaade 2027. aasta riigikogu valimistele.