Venemaa vägede rünnakuaktiivsus on langenud, kuigi eesmärk vallutada Donetski ja Luhanski oblastid püsib, ütles diviisi staabi operatsioonide jaoskonna ülem kolonelleitnant Mattias Puusepp. Vene väed suudavad keskmiselt ööpäevas hõivata ühe ruutkilomeetri.

Vaatamata rahuläbirääkimistele USA-ga on toodud juurde nii sõdureid kui ka tehnikat ja laskemoona Põhja-Koreast. See viib mõttele, et Vene vägedel on lahinguväljal tahe suurem kui võimekus.

"Üks pool on konkreetne tehnika, ennekõike kaugtulevahendid, millest Venemaal nüüd neljandal sõja-aastal on juba suur puudus. Ja nende hea liitlane on andnud võimaluse taastada ja tuua juurde uusi vahendeid ja lisaks laskemoona, millest tõenäoliselt Venemaal on puudus kätte jõudmas," selgitas Puusepp.

Võõrabi toomine viitab ka sellele, et Venemaa ei rehkenda rahuläbirääkimiste kiirele tulemusele.

"Kui me vaatame, kui väikese protsendi nad Vene Föderatsiooni relvajõududest moodustavad, siis see tegelikult ei ole faktor omaette. Küll aga see näitab seda, et Vene Föderatsioonil ei ole plaanis minna mõistlike tingimustega rahule ja sõda jätkatakse viimase minutini," rääkis Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.

Rebo möönis, et väga pikalt sõja jätkamise vastu Venemaal ka huvi ei ole. Majanduslik olukord pole hea, vaja oleks saada kaelast sanktsioonid ja naasta tavasuhete juurde eelkõige Euroopaga.

"Kui me vaatame, kellega oli Vene Föderatsioonil sõja eel kaubavahetus, siis suhteliselt suure rolli moodustas siin jätkuvalt Euroopa, kes on täna tulnud tugevamalt Ukraina selja taha," selgitas Rebo.