"Loodetakse, et vähemalt ühe neist kutsetest Trump võtab vastu. On teada, et Balti peaministritel võiks olla lähiajal võimalus kohtuda Donald Trumpiga, tutvustada talle meie seisukohti," sõnas Kaljulaid Vikerraadio saates "Välistund".

Kaljulaiu sõnul on Eesti ülesanne oma diplomaatilist tööd edasi teha.

"Siiski on tunda teatud paanilist hoiakut, mis, ma arvan, tuleneb teadmatusest või suutmatusest lugeda maailmas toimuvat olukorda adekvaatselt, " sõnas Kaljulaid. Sellest tuleb aga tema sõnul üle saada.

Kaljulaid ütles ka, et Eesti ei peaks kindlasti taotlema, et Eesti ise, Euroopa Liidu riigid või Euroopa partnerid tervikuna astuksid esimese sammu, et nõrgestada, lõpetada või panna pausile Atlandi-ülene sõjaline koostöö.

"See ei ole meie huvides. Me oleme alati määratlenud oma huvid vastupidi. Meie huvides on see, et Euroopa ja Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel oleksid tugevad sõjalised, majanduslikud ja muud koostöösuhted," sõnas Kaljulaid.

"Diplomaatia mõte on alati olnud see, et isegi kui sind visatakse uksest välja, lähed sa aknast sisse. Kui aknast visatakse välja, siis astud uuesti uksest sisse ja iga kord astud viisakalt sisse, püüdes veenda vastaspoolt oma seisukohtades. Ma arvan, et oleks suhteliselt ogar otsus, kui me nüüd vaataksime, et Ameerika Ühendriikide uue administratsiooni seisukohad ei sobi meile ja selle tõttu kaotaksime lootuse ning heituksime. Meie asi on teha diplomaatilisi pingutusi, et veenda oma Ameerika sõpru meie seisukohtade ja maailmanägemuse õigsuses," rääkis Kaljulaid.

Raag: Euroopa suurriik võiks võtta NATO-s juhirolli

Ukrainas tegutsev Parempoolsete liige Ilmar Raag ütles samuti, et Eesti ja Euroopa ei tohi USA-d lõpuni maha kanda, kuna nad on demonstreerinud mitte niivõrd venesõbralikkust, vaid enesekeskset pragmaatilisust.

"On täiesti arusaadav, et USA tahab Ukraina ja Venemaa probleemi oma õlult ära saada, et tegeleda muude küsimustega. Nad on valmis ohverdama, sealhulgas väikerahvaid, Vene mõjusfääri. See on see, mis meile ei meeldi, aga nad jäävad pragmaatiliseks. Pragmaatiline hoiak tähendab täna seda, et nad on valmis jätkuvalt oma relvi müüma teistele NATO riikidele. Ma usun, et see jääb ka nii," rääkis Raag.

"Vähemalt kaitseväe tasandil, nii siin kui ka Ukrainas, räägitakse oma kolleegidega täiesti normaalselt ja saadakse omavahel hästi läbi. Endiselt saadakse ka maailma geopoliitilistest ülesannetest läänemaailma mõttes täpselt
ühtemoodi aru," sõnas Raag.

"Nii et mõnda aega veel tuleb järskude avaldustega ilmselt väheke hoogu pidada," nentis Raag.

Raag rääkis ka, et NATO sees ilmselt hakkavad tekkima erinevad väiksemad liidud.

"Näeme täna, kuidas eri Euroopa liidrid, nende hulgas ka Suurbritannia, kes ei ole Euroopa Liidus, on valmis või isegi tahavad võtta seda liidrirolli, sest nad näevad selles ka oma huvi. Kes lõplikult liidriks jääb – laias laastus ei ole vahet, kas see on Inglismaa, Prantsusmaa või Saksamaa. Tähtis on muidugi see, et üks neist suurtest võtaks selle juhtrolli endale," rääkis Raag.