Tallinna linnavolikogu otsustas eelmisel nädalal, et alates sügisest hakkab linnavalitsus otsustama 1. klasside õpilaste arvu piirnormi suurendamise üle ehk teisisõnu jälgima, et õpilaste arv ei ületaks seaduses ette nähtud piirarvu, mis on 24 õpilast. Tallinna haridusametile jääb otsustusõigus ülejäänud klasside kohta.

Muudatus on pälvinud kriitikat, sealhulgas Tallinna koolijuhtide poolt, kelle sõnul napib neil vajalike lisaklasside avamiseks nii raha kui ka õpetajaid.

Ossinovski sõnul oli otsus vajalik, sest viimase kümne aastaga pole pealinnas haridusvõrku investeeritud, sama ajaga on õpilasi aga juurde tulnud 7000 ning selle tulemusel on üle 700 klassikomplekti suuremad kui seadusega lubatud 24 õpilast.

"Me hakkame järk-järgult seda probleemi lahendama ehk sellest aastast esimesi klasse planeerime tõesti nii, et seal ei oleks üle 24 lapse. Mõned üksikud erandid võivad tulla, kui näiteks laps jääb klassikursust kordama, aga see on tõesti väga, väga erandlik. Miks me soovime seda (piirmäärast kinnipidamist) ka juriidiliselt otsustada teisel tasemel – me tahame, et kus otsustatakse eelarve, uute koolide investeeringute, koolide laiendamise üle, siis samal otsustamistasandil oleks pildis ka klasside suurus," lausus Ossinovski.

Haridusamet erinevalt linnavalitsusest seda probleemi lahendada ei saa, sest olukorras, kus lapsi on rohkem kui koolikohti, ei jää ametil midagi muud üle, kui lihtsalt paluda koolidel teha taotlusi teha klasside suuruse kasvatamiseks, sest muidu lapsed ära ei mahu, lisas linnapea.

"Ma usun, et linnavalitsusel on siiski lihtsam sellest printsiibist kinni pidada kui haridusameti juhatajal, kellel on vaja samal ajal lapsed ära paigutada. Ma arvan, et ongi loogiline, et linnavalitsus selle otsuse teeb ja ka poliitiliselt avalikult selle eest vastutab," lausus Ossinovski.

Linnale läheb muudatus maksma pool miljonit eurot

Ossinovski kohtus teisipäeval ka Tallinna koolijuhtidega ning tema sõnul on peamiseks mureks rahastusmudel, sest koolijuhtidele jäi mulje, et uued klassid tuleb neil oma raha eest avada.

"Tuleb möönda, et infovahetus selles küsimuses võiks olla olnud parem, kuna koolijuhid tajusid, et nemad peavad olema vastutavad selle eest, kuidas klasse uue korra alusel komplekteerida, et piltlikult öeldes kahe klassi asemel peaksid nad tegema kolm klassi ja selleks neil ei ole piisavalt raha. Suur osa nendest küsimustest puudutab tegelikult rahastusmudelit," nentis Ossinovski, lisades, et praktilised probleemid ei saa takistada selle olulise eesmärgi saavutamist. 

"Me kinnitasime, et põhivastutus on haridusametil, mitte koolijuhil. Nii et me kindlasti võtame nii-öelda logistilise küsimuse enda kanda," ütles Ossinovski.

Linnapea sõnul on vaja nii rohkem õpetajaid, ruume kui raha ning selleks on vahendid linnaeelarves eraldatud. "See tähendab ka täiendavate õpetajate palkamist, et need täiendavad klassikomplektid ära õpetada. Sellega me oleme arvestanud," lausus ta.

Ossinovski märkis, et esimeste klasside klassiõpetajate puhul on tööjõupuudus veidi leebem. "Igal juhu me täiendavaid õpetajaid plaanime värvata ja selleks eraldame ka koolidele täiendavaid vahendeid," ütles ta.

Muudatuste elluviimiseks on linn arvestanud praegu umbes poole miljoni euroga.

"Täpne summa sõltub sellest, mitu täiendavat klassikomplekti meil on vaja avada. Kui nii-öelda jaotus oleks perfektne, siis üle linna oleks neid kuus või seitse, aga tõenäoliselt me räägime kümmekonnast täiendavast klassist. Nii et kogupildis see ei ole kuigi kallis ega üle jõu käiv ülesanne, kui me seda teeme järk-järgult," lausus Ossinovski.

Ossinovski sõnul toob muudatus kaasa halduspraktika muutused ja teatud ebamugavuse.

"Aga me peame aru saama, miks me seda teeme, et me oleme Tallinnas haridusvõrku siiani juhtinud ebaadekvaatselt. Me oleme laste ja õpetajate heaolu arvelt säästnud rahalisi vahendeid ja see ei ole adekvaatne. Me viime klassid normaalsuurusesse, et lastel ja õpetajatel oleks hea töökeskkond ja selle tulemusena Tallinna hariduskvaliteet parem," lausus ta.