Mullu sügisel tehtud küsitluse järgi on Tallinna elukeskkonnaga rahul 87 protsenti tallinlastest, neist 23 protsenti väga rahul. Kuigi näitajad tunduvad igati toredad, on see tegelikult tagasiminek 2023. aastast, kui elukeskkonnaga oli rahul 94 protsenti ja väga rahul 37 protsenti tallinlastest, ning kokkuvõttes viimase kümmekonna aasta madalaim rahulolunäitaja.

2023. aastaga võrreldes on ainsana oluliselt paranenud hinnang jalgrataste parkimisvõimalustele kesklinnas, oluliselt langenud aga hinnangud näiteks liikluskultuurile, auto parkimise võimalustele kesklinnas, ühistranspordi seisukorrale ja jäätmekorraldusele, märgivad uuringu läbiviijad.

Teede ja liikumisvõimaluste hindamisel oli ülekaalus samuti rahulolematus – madalaimalt hinnati erinevate teede hooldamist talvel, millega oli rahul 38–39 protsenti vastanutest. Langenud on hinnangud ka liikumise ohutusele, seda nii autojuhi, jalakäija kui ka jalgratturi seisukohast.

Küsitlus tehti augustis-septembris, mil praegune võimuliit oli võimul olnud vähem kui pool aastat ning seetõttu ei anna küsitlus hinnangut näiteks selle kohta, kuidas uus võimuliit sai hakkama talvega, eelkõige tänavate puhastamisega, samuti jäid tulevikku ümberkorraldused ühistranspordis.

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere ütles ERR-ile, et seekordsest rahulolu-uuringust saab vähe teada selle kohta, kuidas pealinlased hindavad praegust linnavalitsust, kuid tema loeb välja, et inimeste nõudlikkus on tõusnud ja see on arusaadav.

"On see teede hooldus või mingi muu asi – see on väga hea minu arust, et inimestel on tekkinud kõrgem nõudlikkus. Ja soovitaksegi paremat linnaruumi, soovitakse vähem müra, rohkem haljastust, soovitakse sujuvat liiklust, soovitakse rohkem liiklusohutust, soovitakse paremat ligipääsetavust äridele autoga, soovitakse paremaid rattateid; soovitakse, et tõukerattad oleksid pargitud nendesse kohtadesse, kus tõukerattaid parkima peab ja seda öeldakse välja ja see nõudlikkus kasvab. Ja see on minu arust positiivne, et inimesed on nõudlikud," lausus Pere.

Abilinnapea Kristjan Järvani sõnul selgus, et paljud asjad, millega linn on tegelenud, ongi juba hästi. "Aga on ka teemad, millega ei ole hästi – näiteks parkimisega ei ole rahul 30 protsenti inimestest. Nüüd küsimus on, kas panna endiselt raha sinna, millega juba ollakse rahul või rohkem sinna, kus nii rahul ei olda. Seda tuleks linnavalitsuses kindlasti arutada," ütles Järvan, lisades, et rahulolematus puudutab ka näiteks kõnniteid.

Pere: Tallinn ei ole jalakäijasõbralik

Küsitluse järgi peab Tallinna jalakäijasõbralikuks 78 protsenti vastajatest, seda küll väikese agaga: kõige jalakäijasõbralikumaks hindavad pealinna peamiselt autoga sõitjad (85 protsenti); need, kes jalgsi käivad, nii kiitvad pole (73 protsenti). Pere aga ütles otse välja, et Tallinn ei ole jalakäijasõbralik.

"Seda peegeldab liiklusstatistika: õnnetused, jalakäijatele otsasõidud ülekäigurajal. Ja ka lastele. Ei, Tallinnal on veel vaja pingutada, Tallinna linnavalitsusel on vaja veel pingutada, nii praegusel ja kindlasti järgnevatel, et Tallinna tänavatel kõnniteedel oleks nii 8- kui ka 80-aastasel ohutu ja meeldiv iseseisvalt liigelda," lausus Pere.

Probleem on ka üldise liiklusohutusega: võrreldes aasta varasemaga on langenud elanike hinnangud liikumise ohutusele nii autojuhi, jalakäija kui ka jalgratturi seisukohast. Langenud on inimeste hinnangul ka liikluskultuur. Pere ja Järvani põhjendused on erinevad.

"Üks oluline probleem, on see, et elektritõukerataste hulk ja kasutus on väga suurt osa elanikkonnast hakanud häirima. Igati arusaadav, kui vanematest inimestest kõnniteel sõidab lähedalt tõukeratas väga kiirelt mööda, siis loomulikult ehmatab igaühte. Ja see on ka üks põhjus, miks me oleme loomas kergliikurite määrust, millega seame kohustuslikuks senised vabatahtlikud kokkulepped rendiettevõtetega," lausus Järvan.

Pere sõnul ütleb tema kogemus, et liikluskultuur on vähemalt autoga sõites kohati paranenud. "Autoga liigeldes on rahulikum, peetakse rohkem piirkiirusest kinni, antakse rohkem teed, trügitakse vähem ette," märkis ta.

Samas on negatiivselt mõjunud liiklusohutusele ja - kultuurile alainvesteeritud ühistransport, mis tähendab, et aina vähem inimesi kasutab ühistransporti, nentis Pere. "Kui me jätame ühistranspordi sööti, siis on täiesti loomulik, et inimesed ei kasuta seda. Miks peakski? Kui see ei toimi, siis seda trügimist ongi ju meil rohkem," lausus ta.

Järvan vaatab asjale veidi teise nurga alt. "Mis puutub liikluskultuuri, siis ma ütleks, et Tallinna tänavad ei ole laiemaks muutunud, aga ikka kolm protsenti tuleb aastas liiklejaid juurde. Ja kui liiklejaid on juures, siis aina rohkem liiklejaid muutub närviliseks ja see pahatihti avaldub halvas liikluskultuuris lõpuks," ütles ta.

Tallinnas on kesklinna puhul räägitud piirkiiruse langetamisest. Küsitluse järgi toetab autoga sõitjatest piirkiiruse vähendamist kesklinnas vaid neljandik.

Ühistranspordiga on nii ja naa

Ühistranspordi kasutajate arv püsis mullu samal tasemel kui aasta varem ning ühistranspordi seisukorraga oli rahul 84 protsenti tallinlastest ning kasutajate määr on veidi üle 40 protsendi pealinlastest.

Küsitluse tulemused olid mõnevõrra vastukäivad: tallinlastest 25 protsendi arvates on Tallinna ühistransport viimase 12 kuu jooksul muutunud paremaks, 62 protsendi hinnangul jäänud samaks ning 13 protsendi arvates halvenenud. Peamised probleemid ühistranspordiga on ebameeldivad kaasreisijad, vajadustele mittevastav liinivõrk ja liiga hõredad sõidugraafikud.

Kuivõrd küsitlus viidi läbi enne seda, kui linnas toimus mullu sügisel liinivõrgu muutmise teine etapp, mis puudutas paljusid bussiliine, siis need muudatused hinnangutes veel ei kajastu. Järvani sõnul võisid tallinlastel olla veel mälestused eelmisest liinivõrgu muutmise etapist, kus eelmine linnavalitsus tema sõnul elanikke ei kaasanud.

"Sellel kindlasti olid negatiivsed tagajärjed ühiskonna usaldusele," nentis ta. "Me nägime väga palju vaeva sellega, et elanikkonda kaasata ja kõik saaksid oma arvamuse öelda. Ja arvestades muutuste hulka, mis me tegime, on väga rahulikult läinud. Ja tegelikult tulemuste pealt me näeme, et ühistranspordi kasutus suureneb."

Liinivõrku on kavas muuta veel, aga järgmine etapp jääb juba järgmisele linnavalitsusele, ütles Järvan, kelle sõnul on teise etapiga kavas veel mõned korrektuurid.

Vaatamata ümberkorraldustele on endiselt probleemiks ümberistumised: 38 protsenti ühistranspordiga sõitjatest peab peamisesse sihtkohta jõudmiseks tegema ümberistumisi. Enamusel kulub selleks kuni 10 minutit ja kolmandikul kauem ning ajakulu ümberistumistele on aastaga veidi kasvanud. Igal kolmandal sõitjal kulub peamisesse sihtpunkti jõudmiseks kokku üle 30 minuti.

Järvani sõnul on sellelgi seos liinivõrgu ümberkorraldustega: vähem liine sõidab kesklinna kokku, mis tähendab, et bussidega saab rohkematesse kohtadesse ning liinivõrk hakkabki päriselt võrgustikku meenutama, kuid mõnes kohas võib see tekitada ümberistumise vajaduse.

"Me ju näeme ka seda, et peamine sõidunõudlus on, kui väga lihtsustada, siis linnaosade keskustest Viru keskuse juurde. Aga kui me tekitaksime sellise liinivõrgu, mis varem oli, nagu päikesekiired tulevad kõik keskele kokku, siis mitmed teised koridorid jääksid üldse teenindamata. Nõus, osale see tekitab ümberistumise juurde, aga mündi teine pool on see, et nende inimeste arv, kellel üldse ühistranspordiga ei olnud mõistlik sõita, sest neile sobivat liini ei ole, väheneks. See on pikem protsess," lausus Järvan.

Rahuolu languse taga ka suured teetööd

Selle taga, et üldine rahuolu ja liiklusega ja ka parkimisega on vähenenud, näeb transpordiamet ka suurte teetööde mõju. Pere sõnul on juba palju tehtud ja kokku lepitud, et teetööd võimalikult vähe liiklejaid segaksid.

"Juba eelmisel suvel ja tänavu suvel tee-ehituse hooajal kindlasti on teedeehitus palju parem. Kuidas konkreetselt? Esiteks me lõime teavitussüsteemi ja hakkasime saatma pressiteateid, linna infokanalites jagama infot nädal aega ette, kus teid parandatakse? Teiseks veendusin, et meil ei parandataks teid tipptundide ajal, kui just pole vältimatult vajalik. Ja leidsime uue ettevõtte, kes asfaldi taastusremonti teeb ja tänu sellele õnnestus juba eelmisel aastal rohkem ruutmeetreid uut asfalti panna," lausus Pere.

Pere sõnul saab ja peab teetööde puhul võimalikult palju liiklust läbi laskma. Näiteks kevadel algava Peterburi tee ümberehituse puhul jääb pidevalt avatuks 2+1 sõidurada, ütles ta.

Uuringu viis Tallinna strateegiakeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS sügisel 2024. Uuringule vastas kokku 1504 vähemalt 18-aastast Tallinna elanikku, küsitlus viidi läbi telefoniintervjuudena.