Nädalavahetusel kritiseerisid kaitseminister Pevkurit kaitsehangete vanimise pärast nii kaitseministeeriumi endine kantsler Kusti Salm kui ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu. Salm näiteks märkis, et fakt on see, et tänaseks on kaitseminister kaitseväe juhataja (KVJ) sügisesest nõuandest ära tellinud laskemoona null euro eest ja et see tänases olukorras täielikult vastutustundetu. 

Pevkur kinnitas esmaspäeval juba varem öeldut, et kõik 1,6 miljardist eurost ehk laskemoona ostmiseks eraldatud rahast on pandud hangetesse ja lepingutesse.

"Kogu moon ja rohkemgi veel on töös. Me lähtume sellest, et see jõuaks Eestisse nii kiiresti  kui võimalik," ütles ta.

Saar ütles, et kõikvõimalikud tegevused moona kiireks hankimiseks ja Eestisse tarnimiseks on juba tehtud ja tehtud maksimaalse kiirusega

"Ja kui hankelepingud lähikuudel allkirjad saavad, võib pidada  kohustuste võtmist äärmiselt kiireks, palju kiiremaks, kui see on standardiks ülejäänud Euroopas. Kriitika kaitseinvesteeringute keskuse, kaitseministeeriumi, kaitseministri aadressil moonasoetuse tempo osas ei ole põhjendatud," lausus ta, lisades, et esialgu kokkulepitud ajagraafikust ollakse tegelikult ees.

Saare sõnul on kõigi lepingute võtmine planeeritud 2025. aastasse ja suurem osa sellest esimesse poolaastasse.

Soetused 1,6 miljardi euro eest on jagatud kolme gruppi. PIkamaa kaudtule jaoks soetatakse pikendatud laskeulatusega suurtükimoona, varitsevat õhuründemoona ja pikamaa raketisuurtükiväe moona 675 miljoni euro eest.

Välja on kuulutatud üks hange, seda varitseva õhuründemoona hankimiseks. See on ka ainuke hange, mis välja kuulutatakse, sest ülejäänud selle kategooria vajadustest realiseeritakse läbi riik-riigile tehingute: USA-ga HIMARS-i laskemoona soetamiseks ning Saksamaaga pikamaasuurtükimoona soetamiseks. Ameeriklastele esitati tellimus juba mullu suvel ning eeldatavasti tänavu toimub kohustuste võtmine, kuid kui lepingutingimustes kokkuleppele ei jõuta, ollakse valmis kaaluma alternatiive, ütlesid nii Saar kui ka Pevkur.

"On arutatud seda, et HIMARS-ile võiks olla alternatiiv. RKIK-i poolt on põhjalik turuanalüüs tehtud ja kui USA-ga kõnelused ei peaks olema edukad, siis meil peaks olema võimalus ka alternatiividele," lausus Pevkur.

Lähimaa õhutõrje, millele jagub 1,6 miljardist 625 miljonit, hangitakse Eestile koos teiste riikidega ehk ühishangetega. Pioruni raketid hangitakse koos Poola, Läti, Leedu ja Norraga ning seda hanget viib läbi Poola. Tellimus esitati eelmise aasta lõpus.

Ka Mistrali õhutõrjesüsteemidele hangitakse täiendavalt rakette. Tegu on Ungari, Belgia, Küprose, Prantsusmaa ja Eesti ühishankega.

Keskmaa õhutõrjeks on sõlmitud kokkulepped sakslastega, et hankida neilt IRIS-T süsteemid ja soetada täiendavalt suures koguses rakette, ütles Saar. Lepingu allkirjastamine ootab tema sõnul tehniliste nüansside taga, kuid see peaks toimuma üsna pea ning sellele kulub 300 miljonit eurot.

Pevkuri sõnul võib 1,6 miljardi kohta kokkuvõtvalt öelda, et ligi miljard eurot on mitme riigi ühishanked, pool miljardit on Eesti ja USA koostöös hangitav ning ülejäänu läheb õhuründemoonale, mille kohta on riigihange juba välja kuulutatud.

"Ühegi allkirjastamisega ei ole venitatud. Miks me oleme läinud rahvusvahelistesse hangetesse – mis võtavad võib-olla mõnevõrra pikemalt aega, aga pärast toovad meile dividendina tagasi selle, et me saame moona kiiremini – on see, et kui viis riiki ühiselt hangivad näiteks Piorune või lühimaa õhutõrjet või Mistraleid, siis see kogus, mida tellitakse on suurem ehk selle võrra saadakse hinda paremaks. Ja kui me oleme ühishankes, siis see tehakse kindlasti prioriteedina ka tootja poole pealt ja see annab meile (suurema) kiiruse. Ja kolmas argument ühishangete (kasuks) on see, et ühishange annab meile võimaluse näiteks Euroopa finantsinstrumentidest raha tagasi saada;" rääkis Pevkur.

RKIK-i juht Magnus-Valdemar Saar rõhutas "Ringvaates", et Eesti on moona tellimisega algusest peale väga kiiresti edasi liikunud, kuid kuna summad on väga suured, siis on läbirääkimised keerulised.

"Mina ei näe täna, et oleksime saanud midagi teha kuidagi veel kiiremini kui täna teeme. Kõikides protsessides oleme algusest peale ehk otsustest peale, mis tehti septembris, väga agressiivselt edasi liikunud ja enamuse tellimustest välja saatnud eelmisel aastal. Läbirääkimised on keerulised, sest summad on suured. Mõnes kategoorias, kus me moona soetame, on ainuüksi meie tellimus suurem kui mõne tootja varasem aastakäive," rääkis Saar.

"See tulebki rahvusvahelises koostöös – koos nende riikidega, kus need tööstused asuvad, arutatakse läbi tarnegraafikud, sest enamuse kaasuste puhul on meil tegemist rahvusvaheliste ühishangetega," lisas ta.

Pevkur tutvustab teisipäeval valitsusele kiirendatud tempos kaitseväe võimete arendamist, seejärel käib samal teemal riigikaitsekomisjonis ning reedel on oodata Pevkuri ja kaitseväe juhataja Andrus Merilo ühist pressikonverentsi.