Fermi Energia kirjutab pöördumises kliimaministri poole, et kapitalikulu arvestamata on tuumajaama tootmiskulu ligikaudu 25-30 eurot megavatt-tunnist.

Seejuures toob ettevõte näiteks, et Olkiluoto 1 ja 2 tootmiskulu on olnud 21-23 eurot megavatt-tunnist, jäädes allapoole Soome elektrihinda ning Olkiluoto 3 kapitalikulude lisandumisega keskmine tootmise omahind suurenes 35-40 euroni megavatt-tunnist, kuid jääb 2026. aasta lõpuni alla keskmise prognoositava Soome elektrihinna. 

Ettevõtte hinnangul on oluline, et tuumajaamad on pidevalt turul ja tootmises ning suudavad pakkuda pikaajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid.

Fermi Energia rõhutab, et aritmeetilised keskmised elektrihinnad ei peegelda tegelikku kulu tarbijatele, kuna elekter on kallim nendel aegadel, mil inimesed tarbida soovivad. Näiteks kui mullu oli elektri keskmine turuhind 87 eurot megavatt-tunnist, siis töötundide ajal oli see keskmisest 16 protsenti kõrgem ja päevase võrgutariifi perioodil ehk tööpäeviti kella kaheksast kella 23-ni suisa 29 protsenti kõrgem ehk 113 eurot megavatt-tunnist.

Ettevõte märgib, et võrreldes Eesti ja Soome tarbijate makstavat elektri hinda perioodil 2021 kuni 2024 on Eesti suurim probleem, see et veerandil tundidest oli hind üle 142 euro megavatt-tunnist. Vähese taastuvenergia tootmisega perioodide tekkimist ei saa aga lahendada täiendava taastuvenergia tootmisvõimsuse ega mõnetunnise salvestusega.

"See loomulikult saadab olulise signaali ka võimalikele investoritele, kui need võrdlevad Eestit Skandinaaviaga," märkis ettevõte, tuues ka välja, et möödunud aasta spot hinnad olid Euroopa keskmised.

Seejuures loodab ettevõte katta kolmandiku tootmisvõimsusest pikaajaliste fikseeritud lepingutega hinnastabiilsust vajavate tööstusklientidele ja avaliku sektori klientidega. Ettevõtte hinnangul selleks vaja tõhusaks Balti turule hiljemalt 2030. aastaks ühtset Balti hinnapiirkonda.

Kolmandiku kataks ettevõte pikaajalise fikseeritud hinnaga lepingute alusel jaeklientidele elektrit müüvatele ettevõtetele, kes saavad elektrit müüa kliendile fikseeritud paketis koos taastuvelektri ja impordiportfelliga.

Kolmandik toodangust peaks olema kaetud hinnavahelepingutega, kus elekter müüakse otse turule, kuid vahe katab riik.

Fermi Energia toob välja, et sarnaselt taastuvenergia kvalifitseerub tuumaenergia kahepoolsetele hinnavahelepingutele, kuid on tuule- ja päikeseenergiast stabiilsem, sest toodab elektrit ka siis kui viimased ei tooda ning hind on kõrge. "See tähendab, et tuumaenergia hinnavaheleping maksab üle hinnavahelepingu hinna korral tagasi, seega netokulu tarbijatele on oluliselt väiksem kui tuuleenergia puhul," kirjutab ettevõte.

Ühtlasi leiab ettevõte, et kuivõrd Eesti ja Läti on samas sünkroonalas ja elektrihinnad on väga sarnased võiks ka Läti riigile kuuluv Latvenergo omandada osaluse tuumajaamas.